Henrik oli päris Põhja-Saksamaalt. 1205 saabus ta misjonärina liivlaste juurde. 1208 pühitseti ja Ümera piirkonna latgalite preestriks. Kroonika koosneb 4st osast/raamatust, millest 3 esimest on nimetatud Meinhardi, Bertholdi ja Alberti järgi. 4s raamat käsitleb Eesti alistamist Alberti juhtimisel. Kroonika on seega jutustus liivlaste, latgalite ja eestlaste vägivaldsest kristianiseerimisest. See on kirjutatud ladina keeles aastatel 1224-1227 Tartu vallutamisest kuni Eesti saarte alistamiseni. Kroonika on säilinud tervikuna. Meinhard- kasutas vaid rahumeelseid vahendeid, suurimaks eduks Kaupo ristimine, alustas liivlaste ristimist Berthold- Liivimaa piiskop Albert- kasutas kõiki vahendeid sh. Sõjalist jõudu, vallutussõja peamine initsiaator, lõpetas liivlaste ristimise Liivlaste ja ladgalite ristimine- Liivlaste vanem Kaupo lasi end ristida, latgalid võtsid ristimise vastu, lootes saklaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste eestlaste vastu.
Ta nimetas neid MEGALOPOLISTEKS (suurlinn). Linnastutega võimenduvad niigi tuntud linnaelu probleemid. Seetõttu ei püüa linnade planeeriad nende tekket kiirendada. Tulevikus propageeritakse linnastumise vastand protsessi ruraliseerumist - inimeste maale tagasi pöördumist. Majandus Majandus ürg-, vana- ja keskajal Hellenismi periood - kreeka ja teiste idapoolsete vahemeremaade ajaloo ning kultuuri periood Alexander Suure vallutustest nende maade alistamiseni Rooma võimudele. Põllimajanduse areng keskajast tänapäevani Uusajal euroopas levinud feodaalse põlisrendi ja pärisorjusliku mõisamajanduse peamised vahed. Feodaalne Erinevus Pärisorjuslik põlisrendi mõis mõisamajandus Mitmekordne Maa omandus Maa ühekordne feodaal-vasall suhe omandi õigus. Kuna feood ei Uuenduste Mõisnik parandas
Seda et Rooma oli sõjas gallide ja etruskitega kasutasid samniidid ära ja asusidüles tõusma. Kui vallutati Etruuria lõid etruskid keltides lahku. 296 toimus kokkupõrge Roomlaste ja gallide ning samniitide vahel, Rooma võitis ja samniidid liideti Roomaga, gallid paisati Itaaliast tagasi ja etruski linnadega tehti rahu.Tulemuseks oli see et ka viimased etruskide linnad sõlmisid Roomaga sõjalise liidu. Viimane sõda mis viis Apenniini poolsaare alistamiseni Roomlaste poolt oli sõda kuningas Pyrrhosega. Pärast võitu samniitide üle tekkisid Roomal tihedad kokkupuuted Itaalia Kreeka linnadega, tähtsaim neist oli Tarentum. 3saj alguses eKr Tarentum püüdis laiendada mõju teistele Lõuna-Itaalia Kreeka linnadele. Tarentum oli huvitatud Lõuna-Itaalia linnriikidest _____ . See sõda algas sellega, et Rooma laevad tulid Tarentumi sadamasse ja jäid sinna ankrusse,Tarentumi elanikud tõlkisid seda
annaabi.ee 
