· Temperatuuri kasv põhjustab materjali takistuse kasvu · Temperatuuri tegur näitab kui palju k kasvab b ttakistus ki t ttemperatuuri t i kasvamisel k i l 1°C võrra Takistuse sõltuvus t temperatuurist t i t · Takistuse juurdekasvu temperatuuri kasvades saab arvutada valemiga R2 - R1 R1 algtakistus = t R2 lõpptakistus lõ t ki t R1 temperatuuritegur t temperatuuri muutus Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L.
olenevusel deformatsioonist (pikenemisel takistus suureneb, lühenemisel väheneb). See tähendab, et takistus R suureneb või väheneb mingi ΔR võrra. Staatiline karakteristik takistustensoanduril on sõltuvus ΔR = f (Δl), kus Δl on tensoanduri deformatsioon. Kuna takistustensoanduri deformatsioon on proportsionaalne mehaanilisele pingele P, mis on detaili pinnal, kuhu tensoandur paigaldatud on, siis see määrab ka staatilise karakteristiku ΔR = f(P): Takistustensoandur algtakistus on väga suur – mitusada oomi. Suhteline tundlikkus arvutatakse valemist η = ΔR/R/Δl/l. Konstantaani puhul on see 1,9 – 2,1. Takistustensoandurite kasutamise puhul tuleb arvesse võtta, et nad mõõdavad pingeid ainult baasalal l. Ehituselt on takistustensoandur konstantaanist, nikli või molübdeenisulamist, legeeritud nikroomist vms. materjalist traat või lintvõre (viimane võib olla ka pooljuhist), mis
annaabi.ee 
