Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"algolekuks" - 3 õppematerjali

algolekuks on reaktsiooni lähteainete poolt moodustatud redokssüsteem (vasakpoolne). Vaadeldakse ainult keemiliste elementide sümbolite indekseid reaktsioonivõrrandi vasakul
Redoks
13
pdf

Redoks

C2 - 12e 2C Saaduse molekulis olev aatomite arv ei oma tähtsust. Elektronide ülemineku leidmiseks peab olema sama arv aatomeid, mis lähteolekus. 10 (-) 1II Zn - 2e Zn - redutseerijast saadi oksüdeerija; 1II (-) 10 Zn + 2e Zn - oksüdeerijast saadi redutseerija. Järelikult võib välja kirjutada elektronide üleminekuvõrrandi redutseerija ja oksüdeerija jaoks, valides redokssüsteemi algolekuks kas lähteained või saadused. Reaktsiooni Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 elektronide üleminekuvõrrandi 5 6 10 (-) 1II 1II (-) 10 Zn - 2e = Zn Zn + 2e = Zn 1I (-) 10 20 (-) 2I H + 1e = H H2 - 2e = 2H algolekuks on reaktsiooni lähteainete poolt moodustatud redokssüsteem (vasakpoolne).

Keemia → Keemia
30 allalaadimist
Rekursiooni ja keerukusteooria eksami konspekt
24
pdf

Rekursiooni ja keerukusteooria eksami konspekt

Teoreem: Keel L on regulaarne parajasti siis, kui seose HL ekvivalentsiklasside hulk on lõplik. T: (tarvilikkus) Kui keel L on regulaarne, leidub teda aktsepteeriv lõplik automaat M = (Q , Σ, δ, q0, F). Olgu R0i ⊆ Σ* sõnede hulk, mis viib automaadi M lähteolekust q0 olekusse qi. Seose HL ekvivalentsiklass on lõplik ühend Cl = R0i1 ∪ R0i2 ∪ . . . ∪ R0il. (piisavus) Olgu HL ekvivalentsiklassid C0,…,Cm. Teeme lõpliku automaadi olekute hulgaga Q = {C0…Cm}:
 Valime algolekuks klassi C0, mis sisaldab ε-d. Olgu lõppolek Ck ekvivalentsiklass, mis ühtib keelega L ehk kui x ∈ Ck ja x ∈ L, siis kui y ∈ Ck y ∈ L. Kui x ∈ Ci ja y ∈ Ci, st xz ∈ L yz ∈ L, siis kuuluvad sõned xa ja ya ka ühte klassi Cj. Tõepoolest: kui z = az′, siis xaz′ ∈ L yaz′ ∈ L iga z′ ∈ Σ* korral. Lisame automaati sümboliga a märgendatud ülemineku Ci → Cj . Konstrueeritud automaat aktsepteerib keelt L ja on lõplik. Järelikult on keel L regulaarne.

Informaatika → Informaatika
80 allalaadimist
Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused
37
doc

Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused

algab samast olekust ning lõpeb samas. R0i ei pruugi kokku langeda ekvivalentsiklassiga, kuna ka mõnest teisest olekust qj lähtudes võib automaat samu sõnu aktsepteerida. Seega on ekvivalentsiklassiks hulkade ühend. Basically .. kuna automaadi olekute hulk on lõplik, on lõplik ka ekvivalentsiklasside hulk. Piisavuse tõestus: Olgu H ekvivalentsiklassid C0, .., Cm. Koostame automaadi olekutega Q = {Ci} i = 0,..,m. Algolekuks saab ekvivalentsiklass, mis sisaldab tühja sõna (C0 = {e, ...}). Kui aga ekvivalentsiklass sisaldab keele sõna, siis kuulub sellesse ekvivalentsiklassi terve keel (xe kuulub keelde ja ye kuulub keelde). Klassist Ck sagu lõppolek. Kui x ja y kuuluvad ühte ekvivalentsiklassi, siis kuuluvad sinna ka terminaali a korral xa ja ya. Automaati lisame iga oleku Ci ja iga terminaali a jaoks kaare olekusse Cj. Nii tagame, et (w,C0) * (e,Ck) ­ mis tähendab, et automaat aktsepteerib keele ­

Informaatika → Teoreetiline informaatika
96 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun