labiilses ja ükskõikses tasakaalus? Atmosfääris on õhu vertikaalne tasakaal määratud temperatuuri vertikaalse gradiendiga. Kujutleme atmosfääris mingil kõrgusel mingit kogust õhku. See õhukogus on: 1) stabiilse tasakaalu olukorras, kui vertikaalselt ära nihutatuna surub ümbritsev õhk teda tagasi oma algnivoo suunas. Takstab pilvisuse teket. 2) labiilse tasakaalu olukorras, kui teda oma asukohast vertikaalselt ära nihutades surub ümbritsev õhk teda veelgi kaugemale oma algnivoost, st võimendab esialgset häiritust. Soodustab rünkpilvede teket. 3) indifirentse tasakaalu olukorras, kui teda oma asukohast vertikaalselt ära nihutades ei suru ümbritsev õhk teda ei algnivoo suunas ega eemale oma algnivoost, st äranihutatud õhukogus võib jääda uuele nivoole. Tekib, kui pilved takistavad maapinna jahtumist ja kuumenemist ja tuul soodustab temperatuurianomaaliate segunemist. 19. Millisteks osadeks jagatakse kogu päikesekiirguse spekter
Kuivadiabaatiline gradient oli praktiliselt konstantne, märgadiabaatiline sõltub temperatuurist ja õhurõhust (kõrgusest). Madalatel temperatuuridel läheneb märgadiabaatiline gradient kuivadiabaatiliselt (õhus on vähe niiskust ja ka soojushulgad on seega väikesed. 21. Missugustes tasakaaluolekutes võib keha olla? Kuidas käitub õhuosake, kui ta tasakaalust välja viia? Stabiilne - ümbritsev õhk surub tagasi algnivoo suhtes. Labiilne - ümbritsev õhk surub veelgi kaugemale algnivoost ehk võimendab esialgset häiritust. Neutraalne - ümbritsev õhk ei mõjuta jõududega, jääb uuele nivoole. 22. Mis määrab atmosfääri vertikaalse tasakaalu? Millistel juhtudel on atmosfäär stabiilses, labiilses ja ükskõikses tasakaalus? Atmosfääris on õhu vertikaalne tasakaal määratud temperatuuri vertikaalse gradiendiga. Stabiilne kihistus - Õhumassis langeb temperatuur aeglasemalt kui adiabaatiline gradient
Sageli kaasneb hoovihmaga äike. Atmosfääri tasakaal ja pilvede teke Õhuosake on terviklik õhukogum, mille maht on mõne kuni mõnesaja kuupmeetri suurune. Väga oluline on õhuosakese mõiste atmosfääri tasakaalu analüüsi puhul. Stabiilne tasakaal kui vetrikaalselt ära nihutatud osakest ,surub ümbritsev õhk teda tagasi oma algnivoo suunas (org). Labiilne tasakaal kui vertikaalselt ära nihutatud osakest, surub ümbritsev õhk teda veelgi kaugemale oma algnivoost võimendab esialgset häiritust (mäetipp). Ükskõikne tasakaal kui osakest nihutada oma asukohast vertikaalselt ära, ei suru ümbritsev õhk teda ei algnivoo suunas ega eemale algnivoost võimaldab osakesel jääda uuele nivoole. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Kuivadiabaatiline gradient kui õhuosakese temperatuur muutub 10oC/1km kohta.
annaabi.ee 
