Hädakaitse piirid ei ole selged
hakkab talle järele jooksma - saab ta kätte ja peksab näiteks
vaeseomaks - siis on ilmselgelt piirid ületatud. Hädakaitse korral
peab arvestama ka seda, millega kurjategija ründab: kui keegi
varastab näiteks käekoti ning rünnatav seejärel jookseb talle järele ja
annab nuga, siis on jällegi piirid ületatud, sest rünnatav kasutas enda
vara tagasi saamiseks vahendit, millega võib inimesele väga rasked
tervisekahjustused tekitada, kõige hullemal juhul ära tappa. Ründe
algmomendiks peetakse hetke, mil rünne vahetult, reaalselt
ähvardab toimuda ning hädakaitseolukord kestab seni, kuni ründe
oht on reaalne. Hädakaitseks loetakse ka seda, kui keegi teine läheb
abivajavale appi ja aitab selle isiku õigushüvede kaitsmisel kaasa.
Näiteks märkab keegi vägistamist - tormab seepeale appi, lüües
ründajat seni, kuni oht on kõrvaldatud. Samas, kui rünnatav on juba
vägistatud ehk õigusvastane tegu on kurjategija poolt lõpule viidud ja
annaabi.ee 
