Viirused Viirused on: ● Üliväikesed ● Rakulise ehituseta ● Mõned elus, mõned eluta objektid ● Rakusisesed parasiidid Viiruste omadused, mis näitavad, et on elus: ● Sisaldavad pärilikkusainet (DNA; RNA) ● Sisaldavad valke ● On võimelised muutuma ja arenema Viiruste omadused, mis näitavad, et pole elus: ● Puudub iseseisev ainevahetus ● Puudub rakuline ehitus ● Puudub iseseisev paljunemisvõime Viirused koosnevad pärilikkusainest ning pärilikkusainet ümbritsevast valgulisest kattest. Nad vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, lee...
Algloomad . Erinevalt bakteritest on algloomadel eristunud rakutuum ja membraanidega ümbritsetud organellid. Algloomad on päristuumsed organismid. Algloomi on mitmesuguseid, nad erinevad ehituse, toitumise, paljunemise ja tunnuste poolest. Algloomad saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil pole kuivamise eest kaitsvat kehakatet. Enamik algloomi elab vees, kuid neid on ka niiskes mullas. Mõned algloomad elavad ka inimeste sees . Harilik amööb . Amööb on väike (0,2-0,5mm), palja silmaga vaevalt märgatav algloom. Ta on värvusetu. Amööb elab väikeste tiikide ja lompide põhjamudas. Amööbi ainurakne keha koosneb poolvedelast tsütoplasmast, milles asub rakutuum. Rakku katab õhuke kest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Kui see valgub kehapinna mingisse punkti, siis tekib selles kohas väljasopistus- kulend
ebasoodsad ajad? Algloomad ei sure elukeskkonna muutudes Nad moodustavad tsüsti mis sisaldab vähem vett ja aeglustab elutegevust Algloomad paljunevad mittesuguliselt pooldudes või pungudes Kinglooma pooldumine http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/images/8-2-13-4-2.jpg Algloomade osalemine toiduahelas ja aineringis Nad lagundavad surnud organisme On tähtis lüli toiduahelates Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest, neid kasutatakse ka heitvee puhastajates Lagundades ained väiksemateks ündideks kiirendavad nad vees ainete ringlust Osad algloomad elavad maos ja aitavad seedida looamdel taimset massi lagundades selle mäletsejale vajalikeks toitaineteks Paljud algloomad on parasiidid Lamblia- kõhulahtisus inimese kehas, mis on põhjusttud mustate kätega söömisest Trihhomoonas- suguhaigus, mis levib
Suuremad Rakukest Pelliikul Jätked Vakuoolid Limakapsel 2. Seleta mõisted: pelliikul, kulend Pelliikul on algloomadel ümbritsev õhuke elastne kest. Kulend on amööbil ajutine kuju muutev protoplasmajätke. Kulendite abil amööb liigub. 3. Milles seisneb algloomade tähtsus inimesele? Algloomi kasutatakse biopuhastites orgaaniliste ainete lagundamiseks. Nende liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nad on haiguste põhjustajad koduloomadel ja inimestel (lamblia, trihhomonaas, düsenteeriaamööb, toksoplasma). Kodadest moodustunud setteid kasutatakse mitmel otstarbel (kriidi valmistamine, metallide livimine ja poleerimine). 4. Täida tabel. SILMVIBURLANE KINGLOOM
............................................................ 3 1.4 Kingloom liigub ripsmete abil.............................................................................................. 3 Joonis 4: näide kingloomast........................................................................................................4 1.5 Algloomade tähtsus looduses ja inimese elus.......................................................................4 1.1 Orgaanilise aine tarbijad · Enamik algloomi on üherakulised organismid, kelle kogu elutegevus toimub ühes rakus. · Algloomade keha katab väga õhuke elastne kest, nn pelliikul. · Pelliikuli kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. · Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomadega. · Algloomad elavad märjas või rõskes keskkonnas, sest pelliikul ei kaitse neid kuivamise eest. · Tsüstina elavad algloomad üle ebasoodsad keskkonnatingimused. Mõisted:
· Candida albicans on pärmseen, mida esineb terve inimese nahal, suus, seedetraktis ja välistel suguelunditel · Kandidoos on pärmseente liigse vohamise tulemusel tekkiv seisund, mis võib haarata nahka, küüsi, suud, söögitoru, sooletrakti või väliseid suguelundeid · Tuntuimad on Candida albicans, mis põhjustab inimestel naha seenpõletikke Algloomad · On lihtsad tuumaga üherakulised organismid · Enamik algloomi eksisteerib looduses vabalt, omades suurt osatähtsust Maa ökoloogilise tasakaalu kujunemisel · Algloomi jagatakse 5 gruppi, lähtudes nende paljunemisest ja liikumisorganite iseärasustes Näiteks: viburloomad, amööbloomad, eosloomad, ripsloomad, mikrosporiidid · Algloomad tekitavad inimestel ja loomadel haigusi. Nad võivad edasi kanduda toidu ja veega. · Näiteks Plasmodium tekitab malaariat
loomadega. · Hingamisel tarbivad algloomad vees lahustunud hapnikku. Milline on algloomade ehitus ja eluviis? · Enamikul algloomadel puudub rakukest. · Seda asendab väga õhuke elastne kest, nn. PELLIIKUL, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. · Algloomad on liikumisvõimelised. · Osad liiguvad keha kuju muutes, teised kas vibureid või ripsmeid liigutades. Milline on algloomade ehitus ja eluviis? · Enamik algloomi elab vees ning neid on niiskes pinnases, sest pelliikul ei kaitse neid kuivamise eest. · Peale selle parasiteerivad paljud algloomad teiste organismide sees. · Ebasoodsad keskkonnatingimused elavad üle tsüstina. Millised algloomad on meil looduses tavalised?
Ökoloogia Uurib organismide ja keskkonna seoseid Evolutsiooni õpetus Uurib elu ajaloolist arengut Paleontoloogia Uurib möödunud aegadel elanud organisme Süstemaatika Elusorganismide rühmitamine toksonitesse Viroloogia Uurib viirusi Mikrobioloogia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia Uurib algloomi Etoloogia Uurib loomade käitumist Entomoloogia Uurib putukaid Ornitoloogia Uurib linde Ihtüoloogia Uurib kalu Terioloogia Uurib imetajaid Botaanika Uurib taimi Brüoloogia Uurib samblaid Rakendusbioloogia Tegeleb erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides Biotehnoloogia Tegeleb elusorganismide elutegevusele
Algloomad Algloomadest Enamik algloomi on üherakulised organismid Algloomade keha katab õhuke elastne kest Algloomadel toimud ainevahetus pellikuli kaudu Algloomade kogu elutegevus toimub ühes rakus Tsüstina elavad algloomad üle ebasoodsad tingimuse Amööb Väike ainurakne algloom (0,2 - 0,5 mm). Värvusetu, muudab pidevalt kuju. Elab mageveekogudes. Koosneb ühest rakust. Rakku katab pellikul. Amööbidel on kulendid. Toitub bakteritest, toitevakuooli abil. Hingamiseks kasutab hapnikku. Ebavajalikke aineid eritab amööb pulseeriva vakuooli abil. Paljuneb pooldumise teel. Sügisel tekib amööbile kaitsev kest ehk tsüst. Silmviburlane Kindel kehakuju, 0.05 mm pikkused Elavad lompides ja tiikides Keha eesmises otsas paikneb vibur ja selle läheduses silmtäpp Tahapoole ahanev kehakuju Värvuse annavad kloroplastid Toitub valguse käes nagu taim ...
Bakterid - kõige väiksemad üherakulised organismid. Arhed - e.ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnating. Prokarüoot - ehk eeltuumne. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. Endospoor - moodustub mõnedel bakteritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Generatsiooniaeg - aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. Aeroobne hingamine - omane bakterile, mis elavad aeroobses vees ja mullas, taimede, loomade pinnal. Anaeroobne hingamine - mitmed bakterid mis suudavad hingata ilma hapnikuta. Käärimine - anaeroobsetes tingimustes toimuv anaeroobne glükolüüs. Huumus - keerulise struktuuriga orgaaniline aine, mis moodustub taimede ja mikroorganismide mõnedest koostisosadest ensüümide toimel. Nitrifikatsioon - protsess mille tulemusena tekib nitraat. Denitrifikatsioon - tulemusena tekivad gaasilised produktid NO, N2O ja N2. Toksiin - mürgine aine mille tekitab enamik patogeenseid baktereid. Kemolitroof-saavad energiat anorgaa...
......................., nad toituvad orgaanilisest ainest. ..................................... bakterid valmistavad ise orgaanilist ainet. Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks on paljud bakterid võimelised moodustama ........................ . Bakterid paljunevad ................................ . ................................ bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku, ................................................... saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. Enamik algloomi on ......................................... organismid, kelle kogu .................................... toimub ühes rakus. Algloomad ........................... märjas või rõskes keskkonnas, sest peliikul ei kaitse neid ................................... eest. Algloomad on ...................................... võimelised. .......................... elavad algloomad üle ebasoodsad keskkonnatingimused. ............................. liigub ja haarab toitu kulendite abil. .................
Bioloogia:immuunsus Imuunsüsteemi ülesanne on hävitada organismi tunginud haigustekitajaid(võõrvalke,viiruseid,baktereid, seeni, algloomi, kasvajarakke) Imuunsussüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund: 1)Lümfotsüüdid- imuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide(ehk valgete vererakkude) hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainetevastu kaitsevalke. Lümfotsüütide eluiga on lühike, mistõttu peab neid organismi pidevalt juurde moodustama
Biofüüsika uurib füüsikalisiprotsesse. Biomeetria-modeleerib organisme ning katsetab. Taime ja loomageograafia uurib taimede ja loomade levikut maal. Looduskaitse eesmärgiks on elukeskkonna ja looduse mitmekesisuse säilitamine Biotehnoloogia-on tehnoloogia mis põhineb organismide omastel protsessidel,nende elutegevusel on väga vana tehnoloogia,mis on kasutusel olnud nii toiduainete kui ka ravimite valmistamisel. Biotehnoloogias kasutatakse seeni,baktereid ja algloomi. Bakterid on ühe rakulised,ilma tuumata,sisaldavad rõngas kromasoome pärilikuse ainet,seal on üks DNA molekul seal on ka väiksemaid rõngas molekule plasmiide misa on kasulikud kui bakterile mõjuvad väliskeskkonna tegurid.Plasmiid võib muutuda mis raskendab meditsiinis bakterjaalsete haiguste ravimisel. Bakterid paljunevad pooldudes eelnevalt kahekordistub kromosoomide arv DNAs ja sünteesitakse pooldumiseks vajalik valk. Inimene võitleb töödeldes toiduaineid: *kuumutamine
Enamasti paljunevad hallitusseened spooride ehk eoste abil Hallitusseente ehitus Eosest areneb niidistik. Kogu niitide mass moodustab seene keha. Pärmid Päristuumsed mikroorganismid. Sõnaga ''pärm'' seostatakse tavaliselt pagaripärmi. Tegelikult on olemas väga erinevaid pärmseeni. Tänapäevaks on neid avastatud umbes 1500 liiki. Pärmid on ainuraksed. Kuju Paljunemine Pärmseened sigivad nii suguliselt kui ka mitte suguliselt. Toimub, kas pungumine või pooldumine. Algloomad Enamik algloomi on üherakulised organismid. Algloomade keha latab õhuke elastne kiht. Algloomadel toimub ainevahetus pellikulli kaudu. Kogu elutegevus toimub neil ühes rakus. Tsüstina elavad nad üle ebasoodsad tingimused. Algloomad toituvad bakteritest. Algloomade paljunemine Nad paljunevad pooldudes. Alglooma kuju Kujult jaguneb viieks: Kingloom Amööb Roheline silmviburlane Lambia Eosloomad Kingloom Amööb Roheline silmviburlane Lambia Eosloomad Vetikad Toiduahela esimene lüli.
energeetikas. Õp lk 26 toidud: Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima jne; meditsiin: toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine ja vaktsiine; põllumajandus: valmistatakse nende abil silo, tõrjutakse taimhaigusi ja kahjureid ning tehakse taimede kasvu soodustavaid bakterväetisi; energeetika: põllumajanduslike taimsete tootmisjääkide kääritamisel valmistatakse alkoholi, mida kasutatakse küttelisandina. 12. Mille poolest on osa algloomi inimesele kahjulikud? Nimeta neid algloomi ja nende poolt põhjustatud haigusi. Nad tekitavad haigusi. trihhomonoos-sugulisel teel, lamblioos-pesemata puu- ja aedviljadest, malaaria-sääsed, toksoplasmoos -läbi kassiliiva. 13. Teadlaste viimase aja uurimuste tulemusena ei peeta vetikaid enam taimedeks, vaid protistideks. Millise olulise tunnuse alusel peeti seni vetikaid taimedeks? Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. 14. Põisadru ehitus. lk 49. 15
Aine energiavahetus Ainevahetuse alusel on elusolendeid 2 tüüpi: heterotroofid energia tuleb glükoosi lõplikul lõhustamisel, mille arvel saab sünteesida ATP'd. Autotroofid rohelised taimed, kes sisaldavad klorofülli, mis võimaldab fotosünteesida. Sinna kuulub väike osa baktereid ja osa algloomi. Ainevahetus kannab nime metabolism. Sellel on 2 vastandlikku külge ja esimene pool kannab sellest nime assimilatsioon (nt aminohapetest sünteesitakse valgud). Teine pool ainevahetusest on dissimilatsioon ehk kõik lagundamis ja lõhustamisprotsessid (nt rasvast rasvhape). Assimilatsioon sünteesib kogu aeg midagi, et dissimilatsioon saaks lagundada. Energia kulub assimilatsiooni käigus ja vabaneb dissimilatsiooni käigus.
Ehituselt on ta, aga neist keerukam.Ta keha kujutab kinga (pikkus (0,1-0,3). Ta on kaetud Ripsmetega, mis oma ehituselt sarnanevad silmviburlase viburiga. Ripsmed liiguvad laineliselt ja nende abil kingloom ujub pööreldes, tömp ots ees. Seedimata toidujäänused heidab ta rakupäraku kaudu välja. Mõned algloomad aitavad rohtu seedida mäletsejatel(Veistel,Lammastel jt). Algloomad osalevad toiduahelates ja aineringes. Osa algloomi moodustavad settekivimeid. Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel ja loomadel mitmesuguseid haigusi. Vetikad kuuluvad protistide liiki, sest puuduvad juured, lehed ja varred. Nende keha nimetatakse Talluseks. Temas leidub erineva kuju ja värvusega kloroplaste, milles toimub fotosüntees. Vetikad võivad olla üherakulised, mikroskoopilised või hulkraksed. Nad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas, kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele, on mullas,
c) 9,9 miljardit aastat d) 15 miljardit aastat Keemilise evolutsiooni eelduseks loetakse: a) aatomite teket b) vee teket c) hapniku teket d) molekulide teke Maa esmases atmosfääris puudus: a)vesinikdisulfiid b)veeaur c)molekulaarne hapnik d)vesinik Protobiontideks nimetatakse: a)algloomi b)ürgseid baktereid c)viirusi d)esimesi elusoleseid Maal Darwin avaldas oma evolutsiooniteooria: a)15. sajandil, b)17. sajandil, c)19. sajandil, d)20. sajandil. Väljasurnud organisme uurib peamiselt: a)paleontoloogia, b)embrüoloogia, c)molekulaarbioloogia,
Amööb elab mageveekogudes(väikesed tiigid ja kraavid), silmviburlane elab lompides ja tiikides. I Täida õpiku abiga lünktekst (lk 42-43). 15. Algloomade tähtsus a) Algloomad osalevad looduse aineringes nagu teised organismid nad toituvad bakteritest ja teistest mikroorganismidest ja on ise toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad algloomi. b) Ürgsete algloomade , imetillukeste kambriliste lubiainest kodadest on aegade jooksul kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. c) Kiirloomade ränistunud toeste ladestumisel on tekkinud mitmesugused settekivimid . Neid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel . d) Algloomad on abiks maakera geoloogilise mineviku uurimisel. e) Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel mitmeid haigusi, nt amöboidset düsenteeriat, lamblia, trihhomoonas, toksoplasma.
puhastamist ja kuivamist tuleks puhastatud pinnad desinfitseerida 80-protsendilise alkoholiga. Hallitusseente ärahoidmiseks on oluline ruumide korralik tuulutamine, ventilatsiooni kasutamine köögis, eluruumide ühtlane kütmine. ALGLOOMAD Algloomad on kohastunud väga erinevate elutingimustega. Enamik elavad temperatuurivahemikus +4°C kuni +30°C, kuid mõned liigid taluvad ka karmimaid tingimusi. Näiteks on algloomi leitud nii kuumaveeallikates kui ka jäisest mereveest. Algloomad on hämmastavalt vastupidavad hapnikupuudusele, kõrgele süsihappegaasi sisaldusele keskkonnas ja teistele äärmuslikele mõjutustele. Ainuraksed ehk algloomad on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud
Nende tähtsus looduses ja inimese elus. Algloomad on üherakulised organismid, kogu nende elutegevus toimub ühes rakus. Vähesed neist elavad kolooniatena. Algloomad sarnanevad toitumistüübilt enamasti loomadega. Nad haaravad ja ,,neelavad" endast väiksemaid toidupalasid, milleks võivad olla bakterid ja üherakulised vetikad. Seedumata toidujäänudsed ja liigse vee eritavad nad ümbritsevasse keskkonda. Hingamisel tarbivad nad vees lahustunud hapnikku. Enamikku algloomi ümbritseb väga õhuke pellikul (tihenenud tsütoplasma väliskiht), mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Algloomad nagu teisedki organismid osalevad looduse aineringes. Nad osalevad surnud organismide lagundamisel aineteks, mida taimed saavad kasutada. Samuti on nad lüliks paljudes toiduahelates. Enamik vabalt elavatest algloomadest toitub bakteritest ja teistest mikroorganismidest. Samal ajal on nad toiduks suurematele loomadele
Vaakumpakendamine 5. Eesmärk: Hävitada bakterid suitsu, soola ja kuumuse koosmõjul. Meetod Näited Suitsutamine Ülesanne 5. Kirjuta, mis tähtsus on bakteritel looduses ja inimese jaoks. Täida tabel, kus on 3 veergu ja 2 rida. Milleks inimene kasutab? Mis haigusi põhjustavad? Tähtsus looduses Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 28 Peatükk 34. Algloomad Ülesanne 1. 1.1. Võrdle algloomi teiste organismirühmadega. Kirjuta iga alglooma tunnuse juurde, millist organismirühma see tunnus veel iseloomustab, vastavalt Loomad - L, bakterid - B, taimed - T. Kanna vastused tabeli teise veergu, tabelis on 8 rida ja 2 veergu. Algloomade tunnus Loomad (L), Bakterid (B), Taimed (T) Elavad niiskes, orgaanilist ainet sisaldavas keskkonnas. L, p
10.Kirjuta lühiülevaade ühe bakteritest põhjustatud nakkushaiguse kohta (kes seda põhjustab, kuidas inimest kahjustab jms), mille vastu saab inimesi vaktsineerida. 11.Vaata näiteks http://www.vaktsiin.ee, http://www.tervisekaitse.ee. --- 76 Peatükk: 34. Algloomad Peatükist saad teada * Kes on algloomad? * Milline on nende ehituse ja elutegevuse eripära? * Millised algloomad on meie looduses tavalised? * Milline tähtsus on algloomadel looduse aineringes? * Miks on osa algloomi teistele organismidele kahjulikud? Olulised mõisted * algloom * tsüst Kes on algloomad? Algloomad on üherakulised ehk ainuraksed rakutuumaga organismid. Seega on nad päristuumsed. Kogu nende elutegevus toimub ühes rakus. Neil on eluks vajalike ülesannete täitmiseks, näiteks seedimiseks ja eritamiseks, eri struktuurid. Kõigil algloomadel on kas üks või mitu tuuma. Enamikku algloomi
· 3 tüüpi RNA milekule · Trantsport RNA (tRNA) · Informatsiooni RNA (mRNA) · Ribosoomi RNA (rRNA) Raku ehitus ja talitlus Tsütoloogia Uurib raku ehitust, kuidas see toimib jne. R. Hook (1665) esimene kes uuris ise tehtud microskoobiga raku kesta ning ehitust Cellula rakk (ladina keeles, kasutusele võttis Hook) A. Van Leeuwenhoek vaatles esimesena elusrakke, kirjeldas mitmesuguseid mikroorganisme (algloomi, vererakke) 1848a. rakuteooria põhiseisukohad · M. J. Sschleiden · Th. Schwavnn · R. Vizchow Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud · Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel Ühikud mida kasutatakse rakkude juures: · 1 mm (mikromeeter) 1*10-3mm=0,001mm · 1nm=1*1o-6mm · 1pm=1*10-9mm Rakuehituse põhjal jagunevad: · Päristuumsed organismid
Bioloogia Eukarüootne rakk tuumaga rakk · Tsütoloogia tadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitust · Robert Hook leiutas 1665. Aastal valgusmikroskoobi ning ta võttis kasutusele raku mõiste. Ta uuris veinipudeli korki. · Antony van Leeunwenhoek esimene mees maailmas, kes suutis viletsa valgusmikroskoobiga näha ja üles joonistada elusrakke. Ta uuris ka algloomi. · Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku ning järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Eükarüootse loomaraku ehitus · Rakutuum: tuumamembraan(kahekihiline ja poorne) Tuumaplasma aka karüoplasma
Algloomad Algloomadega tegelevat bioloogiaharu nimetatakse protozooloogiaks. Algloomad on kohastunud väga erinevate elutingimustega, enamasti elavad temperatuuril 4-30, kui on leitud ka kuumaveeallikatest ning jäisest mereveest. Vastupidavad hapnikupuudusele, kõrgele süsihappegaasi sisaldusele ning teistele äärmuslikele mõjutustele. Algloomade hulka kuulub ka inimesele ohtlike parasiite, kahjustavad kudesid ja elundeid, põhjustavad tõsiseid haigusi. Enamik vabalt elavaid algloomi on kas kiskjaliste eluviisidega või kommensaalid. Kiskjalised toituvad bakteritest, vetikatest, mikroseentest jne, kommensaalid toituvad teiste poolt loodud orgaanilisest ainest. Algloomade ehitus ja elutegevus Keha üherakuline ning suurus 1-300 mikromeetrit (0,3mm). Alglooma rakumembraan on loomarakule tüüpilise ehitusega ja võib olla ketud elaste katte pelliikuliga. Algloomad liiguvad ebajalgade, viburite või ripsmete abil. Ebajalgadeks ehk kulenditeks nim
TÄRKLIS o taime varuenergiaallikas o esineb taimene mugulates, terises, risoomis, sibulas o ei lahustu vees TSELLULOOS o ehituslik ülesanne o taime vartes, tugevdab varsi o looduses levinuim polüsahhariid o inimene ei omasta, sest meil pole vastavaid algloomi ja baktereid SAHHARIIDIDE ÜLESANDED: ENERGEETILINE - glükoos, fruktoos, sahharoos (peamine energiaallikas) EHITUSLIK - tselluloos taimeraku kestas; kitiin lülijalgsete välistoes ja seenerakukestas VARUENERGEETILINE - taimedes tärklis; loomades glükogeen LIGIMEELITAV - õistaimede magus nektar tolmlejate putukate ligimeelitamiseks TOITE - laktoos imetajate piimas KAITSE - taime tsütoplasma suhkrustumine talvel ärakülmumise vastu
torujas. paneb vere liikuma. Avatud vereringe. ______________________________________________________________________ _____ 19. Algloomad kui ainukraksed organismid, nende tähtsus looduses ja inimese elus; Bioloogiline mitmekesisus kui loodusvara, ohustatud ja kaitset vajavad liigid Algloomad osalevad toiduahelates ja aineringes - osalevad surnud organismide lagundamisel ja on lüliks paljudes toiduahelates. Osa algloomi on moodustanud settekivimeid - nad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel. Osad elevad ka sümbioosis mäletsejatega. ________________ Bioloogiline mitmekesisus - liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas. Mida mitmekesisemad on elutingimused ja mida rohkem elupaiku, seda liigirikkam on selle ala elustik. Seda püsivamad on ka ökosüsteemid. Osa liike kasvab aga ainult mingil kindlal territooriumil ja nende liikide jaoks luuaksegi enamasti looduskaitsealasid.
Uuris ka koolera- ja tuberkuloositekitajaid. Postulaat: 1)Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema.2)See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri 3)terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuuriga peavad ilmnema selle haiguse tunused. 4)haigest organismist peab see kultuur olema jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Leeuwenhoek: Leiutas üheläätselise mirkoskoobi. Vaatles esimesena algloomi, baktereid, hallitusi, pärme ja vetikaid. Bdest spiiroheedid, pulkbakterid, kokid ja filamentsed bd. Uuris happe ja kuumuse mõjuvust bde liikumisele. Vinogradski:Kirjeldas esimesena autotroofe, kemolitoautotroofset toitumistüüpi. Avastas esimesed mittesümbiontsed N2 fiktseerovad bd. Kasutas rikaskultuuride meetodit bde eraldamiseks loodusest. Vinogradski kolonn. Fleming:antibiootikumide avastaja. Woese:RNAde sekveneerimine ja kasutamine fülogeneesi uurimisel. Arhede domeeni looja.
RAKUTEOORIA: o Kõik organismid koosnevad rakkudest. o Uus rakk tekib olemasolevast. o Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. ((Panid kirja: Schleiden ja Schwann, 19 saj. I pool)) Baer- 19. Saj. imetaja munarakk, rääkis struumast Watson ja Crick- 20. Saj. DNA struktuur Hooke- avastas raku Leeuwenhoek- 17-18 saj, mikroskoobi konstrueeria; nägi esimesena sperme, baktereid, vererakke, algloomi Schwann ja Schleiden- 19 saj, rakuteooria (1838) Brown- rakutuum 5.Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid? Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi. 1. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt hädavajalikud 2. Makroelemendid- elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, (süsinik-C; vesinik-H2; lämmastik- N; hapnik-O2; fosfor-P; väävel-S) 3. Mesoelemendid- katioonid (Na, K, Mg, Ca...jne) 6
- Raku anaboolsetes protsessides ehk ülesehituses - Mikroobi paljunemiseks - Makromolekulide tekkeks - Homeostaasi säilitamiseks, samuti liikumiseks MIKROBIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED I OSA 1. MIKROOB – Mikroobide all mõeldakse suurt gruppi väikesi olevusi, mida pole võimalik näha optiliselt varustamata silmaga. Mõiste mikroobid hõlmab baktereid, arhebaktereid, seeni ja protiste. Protistidena tuntakse primitiivseid vetikaid, amööbe, limaseeni ja algloomi ehk protozoasid Bakterid, algloomad, seened, vetikad 2. Inimese normaalne mikrofloora – Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Mikroobe on palju ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Kindlad mikroobid on seotud kindlate kudedega moodustades koe või kehapiirkonna normaalse mikrofloora. Normaalne mikrofloora on reeglina kahjutu ehk mittepatogeenne
ühinemisel teiste orgaaniliste ainetega. Platsenta (emakook) imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta Proteiin (valk) aminohapetest moodustunud kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu biopolümeer. loode on ühenduses emasorganismiga. Protozooloogia teadusharu mis uurib algloomi. Polotsüüt munaraku arengu käigus moodustuv Pungumine vegetatiivse (mittesugulise) arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel eellase meioosil moodustuv üks tütarrakkudest. loomadel. Polüalleelsus geenifondi omadus, mille korral
Evolutsiooniõpetus Uurib elu ajaloolist arengut Paleontoloogia Uurib möödunud aegadel elanud organisme Süstemaatika Elusolendite rühmitamine taksonitesse Viroloogia Uurib viirusi Mikrobioolgia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia Uurib algloomi Etoloogia Uurib loomade käitumist Entomoloogia Uurib putukaid Ornitoloogia Uurib linde Ihtüoloogia Uurib kalu Terioloogia Uurib imetajaid Botaanika Uurib taimi Brüoloogia Uurib samblaid Rakendusbioloogia Tegeleb erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega
Inimesed: · Oparin RUS, 1920.a näitas, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · Haldan Ingl., 1920.a näitas, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · Sidney Fox tilgutades savile monomeeride lahust, aurustas selle ja näitas et monomeerid adsorbeerusid pinnale, see näitas et tekkisid proteinoidid · A von Leeuvenhoek valmistas üheläätselisi mikroskoope mille suurendus oli 200-300 korda; kirjeldas hallitust, algloomi, vetikaid, pärme, baktereid; avastas punased verelibled ja spermatosioidid; 1683 a avaldas esimese joonistuse bakteritest; pipraleotise katse ja teised katsed bakteritega ( äädikahape, kuum kohv jne) · Robert Hook konstrueeris uut tüüpi mikroskoobi; "kõik eluskoed koosnevad rakkudest" · L. Spallanziani tõestab esimesena, et mikroobid tekivad endasugustest ja ei saa tekkida ei millestki; lihapuljongi keetmise katse
Kui see homoloogsus on madalam, siis ei kuulu võrreldavad tüved samasse liiki. Ühte perekonda kuuluvatel liikidel peaks DNA homoloogsus olema 40%-60% 5. Antonie van Leeuwenhoek, Louis Pasteur, Robert Koch, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming. Delfti koolkonna mikrobioloogid. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. A von Leeuwenhoek valmistas üheläätselisi mikroskoope mille suurendus oli 200-300 korda; kirjeldas hallitust, algloomi, vetikaid, pärme, baktereid; avastas punased verelibled ja spermatosioidid; 1683 a avaldas esimese joonistuse bakteritest; pipraleotise katse ja teised katsed bakteritega ( äädikahape, kuum kohv jne) Louis Pasteur kristallograafia rajaja(uuris viinhappe kristalle); tegeles käärimisprotsesside uurimisega( etanool pärmide käärimise produkt, piimhape ja äädikhape piimhappe- ja äädikhappebakterite käärimise
Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmebaasides, mis on enamasti avalikud ja veebi kaudu kättesaadavad. 27. Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu. Tüvedel vähemalt 70% homoloogia. V 28. Antonie van Leeuwenhoek Bakterite esmavaatleja. Leeuwenhoeki mikroskoop suurendas 200-300 korda. Esimeses kirjas kirjeldas ta hallitust. Leeuwenhoek kirjeldas oma kirjades kõiki põhilisi ainuraksete loomade esindajaid: algloomi, vetikaid, pärme, baktereid. Ta avastas ka punased verelibled ja spermatosoidid, ning vaatles oma mikroskoobiga verekapillaare. 29. Louis Pasteur. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. Elu ei saanud suletud anumas tekkida seetõttu, et puudus hapnik, mis on eluks hädavajalik Uuris viinhappe ehitust (D- ja L-isomeere). Teda peetakse ka
(kasulikud, elavad seal, kuhu tahaks elama minna halvad bakterid), tõvestavad bakterid (paljunevad kiiresti ning põhjustavad mitmesuguseid bakterhaigusi, nt katk, koolera, tüüfus). 10.Rikuvad toitu. Kaitsmine: Vaakum pakend, Külmutamine, Kuumutamine, Soolamine, Hapendamine, Äädika kasutamine, Säilitusained, Steriilimine. 8. ALGLOOMADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD Algloomad on elusorganismide riik. Enamik algloomi on üherakulised organismid, kelle elutegevus toimub ühes rakus. Samuti moodustavad nad kolooniaid. Enamiku algloomade keha katab väga õhuke elastne pelliikul. Selle kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Algloomad on toitumistüübilt sarnased enamasti loomadega. Algloomad on liikumisvõimelised ja nad liiguvad ringi viburitega, ripsmetega ja kehamoondega. Nad elavad vees või niiskes keskkonnas, sest õhuke pelliikul ei kaitse neid kuivamise eest. Ebasoodsad
polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Pronukleused - idupõiekesed, viljastuva munaraku emas ja isastuum enne nende ühinemist; paistavad põisjate moodustistena. Proplastiid - taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro, kromo ja leukoplastid. Proteiid ehk liitvalk - moodustuvad valkude ühinemisel teiste orgaaniliste ainetega. Proteiin (valk) - aminohapetest moodustunud biopolümeer. Protozooloogia - teadusharu mis uurib algloomi. Pseudogeen - genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad. Pudelikaelaefekt - geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. Pungumine - vegetatiivse (mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja
Suurte aktiivmuda helveste sisemuses on hapniku kontsentratsioon madal ja see on elupaigaks anaeroobsetele bakteritele. Kokku on leitud üle 300 eri bakteri liigi. Aktiivmuda osakeste baktereid iseloomustab kiire kasv ja suur metaboolne aktiivsus: Pseudomonas, Enterobacter, Flavobacterium, Zooglea, Sphaerotilus. Nitrifitseerivad bakterid:Nitrosomonas, Nitrobacter. L isaks bakteritele leidub aktiivmudas veel algloomi (ripsloomad, viburloomad, amööbid). Aktiivmuda osakestele on iseloomulikud niitjad bakterid, kuid kui nende arvukus suureneb üle teatud piiri, siis aktiivmuda ei setti enam, tekib vaht. Ammoniaaki oksüdeerivate bakterite liigiline mitmekesisus on aktiivmudas suur. Peamised nitriti oksüdeerijad on Nitrospira-sarnased bakterid, keda ei ole seni suudetud kultiveerida. Aktiivmuda vanus on 5 kuni 15 päeva (aeg, mis mikroobid viibivad puhastis). Tõvestavate
bakterirakkudest ning anorgaanilistest ja orgaanilistest kitlemise erinevatel etappide (Pike & osakestest (eksopolsahhariidid, heteropolsahhariidid Curds,1971). molekulmassiga>10000), osakeste suurus on 1-1000 .m. Etapp BA/ml CFU/ml Suurte aktiivmuda helveste sisemuses on hapniku Setitatud 6.8*108 1.4*107 kontsentratsioon madal ja see on elupaigaks heitvesi anaeroobsetele bakteritele. Lisaks bakteritele leidub Aeratsiooni-6.6*108 5.6*107 aktiivmudas veel algloomi (ripsloomad, viburloomad, mahuti ambid). Aktiivmudas leiduvad bakterid: Pseudomonas, Filtri limas 6.2*1010 1.5*109 Enterobacter, Flavobacterium, Zooglea, Sphaerotilus. Vljavool 5.2*107 5.7*105 Veel on leitud akt. mudas nitrifitseerivaid baktereid aer. mahutist (Nitrosomonas, Nitrobacter). Seente arv on vike. Kokku Jrelttlus 3.4*107 4.1*104 on leitud le 300 eri bakteri liigi. Aktiivmuda vanus on 5 kuni 15 peva (aeg, mis mikroobid viibivad puhastis).
19. saj keskpaik- tänapäev- füsioloogilis-biokeemilis-molekulaarbioloogiline periood Antoine van Leeuwenhoek- bakterite esmavaatleja Kaupmees ja loodushuviline. Esimesed mikroskoobid olid mõeldud kanga kiudude tiheduse mõõtmiseks (suurendus: u. 300x). Alustas mikroskoopide ehitamise ja vaatlustega 40- aastasena. 1683. a. kirjutatud kirjas esitas ta esimese joonistuse bakteritest. Hambakaabe? Spiroheedid, pulkbakterid, filamentsed bakterid ja kokid. Pipraleotise katse. Kirjeldas algloomi, vetikaid, pärma, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, verekapillaare. Robert Hook: 1635-1703 Täiustas baromeetrit (rõhk), anemomeetrit (tuul), hügromeetrit (õhuniiskus). Omatehtud mikroskoobiga (kahe-läätseline) vaatas taimekudesid. Spallanziani katse- lihapuljong keedeti plekkpurgis läbi, suleti hermeetiliselt. Supp jäi steriilseks. Teine purk jäeti avatud õhu kätte, ,,tekkisid" mikroobid. Steriilses lahuses ei teki iseenesest elu
annaabi.ee 
