co-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, s. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel, t - elektrijuhtivus antud momendil t, -viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne), saame: co = const ( -0) (co-cx) = const· ( -0) - const ·(t -0) = const · ( -0 - t + 0 ) = const · ( - t ) seega 1 - 0 k = ln t - t
c0-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, min. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel, t - elektrijuhtivus antud momendil t, -viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne), saame: c0 = const ( -0) (c0-cx) = const· ( -0) - const ·(t -0) = const · ( -0 - t + 0 ) = const · ( - t ) seega Lahuse juhtivust katse algul 0 ei õnnestu otseselt mõõta, kuna reaktsiooni algusest kuni esimese mõõtmiseni kulub teatud aeg. Seetõttu leitakse o ekstrapoleerimise teel graafikust
c0-cx etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest cx ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon t aeg reaktsiooni algusest, minutites Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhape hulk on aga võrdeline lahustunud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivuse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistatud on nii: 0 lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel t elektrijuhtivus antud momendil t - viimane mõõdetud elektrijuhtivus, mis on juba konstantne Siit saame: , seega Lahuse juhtivust katse algul ei saa otseselt mõõta, kuna reaktsiooni algusest kuni esimese mõõtmiseni kulub mingi aeg. Sellepärast leitakse 0 ekstrapoleerimise teel graafikust: Esimest järku reaktsiooni reaktsiooni punktid peavad neis koordinaatides paiknema sirgel.
co-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, s. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel, t - elektrijuhtivus antud momendil t, -viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne), saame: co = const ( -0) (co-cx) = const· ( -0) - const ·(t -0) = const · ( -0 - t + 0 ) = const · ( - t ) seega 1 - 0 k = ln t - t
co-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, min. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivuse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel, t - elektrijuhtivus antud momendil t, -viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne), saame: co = const ( -0) (co-cx) = const· ( -0) - const ·(t -0) = const · ( -0 - t + 0 ) = const · ( - t ) seega 1 - 0 k = ln t - t
co-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, min. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivuse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel, t - elektrijuhtivus antud momendil t, -viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne), saame: co = const ( -0) (co-cx) = const· ( -0) - const ·(t -0) = const · ( -0 - t + 0 ) = const · ( - t ) seega 1 - 0 k = ln t - t
co-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, min. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivuse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel, t - elektrijuhtivus antud momendil t, -viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne), saame: co = const ( -0) (co-cx) = const· ( -0) - const ·(t -0) = const · ( -0 - t + 0 ) = const · ( - t ) seega 1 - 0 k = ln t - t
kontsentratsioonidest. 0 0.järku reaktsioon reaktsiooni kiirus ei sõltu substraadi algkontsentratsioonidest dc/dt = k0c0 = k0. 1 1.järku reaktsioon reaktsiooni kiirus on võrdeline substraadi algkontsentratsiooniga dc/dt = k1c0 = k1c. 2 2.järku reaktsioon reaktsiooni kiirus on võrdeline substraadi algkontsentratsiooni ruuduga. dc/dt = k2c0 . 2. Monosubstraatse reaktsiooni kiiruse võrrand: E + S ES EP E + P | E + S ES E + P. Michaelis- [ ] Menten'i võrrand: . [ ]
järk. I ja II järku reaktsioonide võrrandid ja kiiruskonstandid. Kineetika õpetus reaktsiooni kiirusest K kiiruskonstant, võrdeline sirgjoone tõusuga Reaktsiooni järk kuidas sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate ainete kontsentratsioonidest. 0.järku reaktsiooni kiirus ei sõltu substraadi algkontsentratsioonist. 1.järku reaktsiooni kiirus on võrdeline substraadi algkontsentratsiooniga. 2.järku reaktsiooni kiirus on võrdeline substraadi algkontsentratsiooni ruuduga. 2. Monosubstraatse ensüümireaktsiooni täielik ja lihtsustatud võrrand Konstantide Km, Vmax ja kcat sisuline tähendus ja dimensioonid. Ensüümi aktiivsuse mõiste ja ühikud. Monosubstraatne ensüümireaktsioon on madalatel substraadi konts. 1.järku, kõrgematel substraadi konts. 0.järku reaktsioon. Km kineetiline aktivatsioonikonstant
Tasakaaluolekus on ES-kompleksi moodustumise ja lagunemise kiirused võrdsed, järelikult: k1[E][S] = k-1[ES] Ehk : kus KS on defineeritud kui dissotsiatsiooni tasakaalukonstant. Teiseks eeldatakse, et substraadi algkontsentratsioon, [S]o, on palju suurem kui lisatud ensüümi kontsentratsioon, [E]tot, mistõttu reaktsiooni algfaasis, kui substraati on produktiks muundunud veel vähe, on substraadi kontsentratsioon lahuses võrdne substraadi algkontsentratsiooniga (kuna ES kompleksi läheb isegi tingimustel, kus ensüüm on substraadiga küllastunud, täiesti ebaoluline kogus substraati): i.e. [S]o >> [E]tot ja [S] [S]o Lisaks piirdume algkiiruse arvutamisega, et teine eeldus paika peaks. Mis juhtub, kui esimene eeldus (k-1 >> kcat ) ei kehti? Siis ei ole ensüüm, substraat ja ES-kompleks tasakaalus ja MM võrrandit ei saa selle originaalkujul kasutada. Tavaliselt mõeldaksegi MM võrrandi kasutamise all hoopis selle
Kiiruskonstant k seob reaktsioonikiiruse reageerivate ainete kontsentratsioonidega. Reaktsiooni järk näitab, kuidas sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate kontsentratsioonidest B - =C D =C 0.järku reaktsioon (reaktsiooni kiirus ei sõltu substraadi algkontsentratsioonist) B - =C D =C D 1.järku reaktsioon (reaktsiooni kiirus on võrdeline substraadi algkontsentratsiooniga) B - = C5 D 5 2.järku reaktsioon (reaktsiooni kiirus on võrdeline substraadi algkontsentratsiooni ruuduga) C0 substraadi algkontsentratsioon k0, k1, k2 vastavate reaktsioonide kiiruskonstandid 2. Monosubstraatse ensüümireaktsiooni täielik ja lihtsustatud võrrand Konstantide Km, Vmax ja kcat sisuline tähendus ja dimensioonid. Ensüümi aktiivsuse mõiste ja ühikud.
pOH= -log 2110 -3 = 2,7; pH = 14 - 2,7 = 11,3. Näide 3. Arvutage 0,1M CH 3 COOH lahuse pH, kui happe dissotsiatsioonikonstant K = 1,7510 -5 . Lahendus. Kirjutame dissotsiatsioonikonstandi avaldise, arvestades, et dissotsiatsioonil [CH 3 COO - ] = [H + ] ning vähese dissotsiatsiooni tõttu dissotsieerumata happe tasakaalukontsentratsioon on praktiliselt võrdne happe algkontsentratsiooniga. Seega [CH 3 COOH] 0,1. [H + ][CH 3COO - ] [H + ]2 K= = , millest [CH 3COOH] 0,1 [H + ] 2 = 1,75 10 -5 10 -1 = 1,75 10 -6 ; [H + ] = 1,75 10 -6 = 1,3210 -3 20 pH = -log 1,3210 -3 = 3 - 0,12 = 2,88. Näide 4. Arvutage OH - -ioonide kontsentratsioon lahuses, mille pH = 3,74. Lahendus. log[H + ]= -3,74. Logaritmi definitsiooni järgi
annaabi.ee 
