molekulide tekke suunas, rõhu alandamisel vastupidi; c) lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel nihkub tasakaal saaduste tekke suunas, lähteainete kontsentratsiooni vähendamisel - lähteainete tekke suunas. Vaatleme mõningaid arvutusülesandeid reaktsiooni kiiruse ja tasakaalu kohta: Näide 1. Reaktsiooni 2NO + Cl 2 2NOCl kiiruskonstant on teatud temperatuuril 0,2 (dm ) /mol s. Reageerivate ainete algkontsentratsioonid 3 2 2 olid: c NO = 0,3 mol/dm 3 , c Cl = 0,2 mol/dm 3 . Arvutage reaktsiooni kiirus 2 momendil, kui on ära reageerinud 25% kloorist. 5 Lahendus. Kloori on ära reageerinud 25% algkontsentratsioonist, seega: 0,2 0,25 = 0,05 mol/dm 3 . Vaadeldavaks ajamomendiks on jäänud reageerimata kloori: 0,2 - 0,05 = 0,15 mol/dm 3 .
Lämmastiku suhtes I järku reaktsioon, summaarselt IV järku (??). Tegelikult on järk väga harva suurem kui II (tõenäosus, et korraga põrkuvad efektiivselt kolm või enam molekuli on kaduvväike). Ilmselt toimub antud reaktsioon läbi vaheühendite tekke. Kiiruskonstant sõltub konkreetsest reaktsioonist (reageerivatest ainetest) ja on püsival temperatuuril konstantne suurus. x, y ja k määratakse eksperimentaalselt. Kui on teada (mõõdetud) reaktsiooni kiiruskonstant ja lähteainete algkontsentratsioonid, saab arvutada reaktsiooni algkiiruse. I järku reaktsiooni korral kulub lähteaine kontsentratsiooni kahekordseks vähenemiseks kindel ajavahemik seda aega nimetatakse poolestusajaks. Võttes kontsentratsiooniks pool lähtekontsentratsioonist [A]. = 0,5 [A]0 , saame arvutada poolestusaja: I järku reaktsiooni jaoks on poolestusaeg konstantne suurus ning sõltub ainult reaktsiooni kiiruskonstandist. Tasakaalukonstandi seos kiiruskonstantidega
annaabi.ee 
