Näitkes Päikeses toimuvas termotuumareakstioonis - neli vesinikutuuma ühinevad üheks heelimutuumaks – muundub igas sekundis energiaks 4 miljonit tonni ainet. Vesiniku muundumine heeliumiks on levinuim energiatootmise viis tähtedes. Vesiniku muundumisel heeliumiks on tähtedes 2 võimalust: a) prooton- prooton reaktsioon (pp) b) süsinik- lämmastik tsükkel (CN) Mõlemal juhul tekib He4 neljast prootonist. Prootoni mass on 1, 0076, alfaosakesel 4, 0028 aatomi massi ühikut. Nelja prootoni mass on alfaosakeste massist suurem 4*1,0076 – 4,0028 = 0,0276 a.m.ü võrra. See mass muundubki energiaks ehk kiirguseks ehk footoniteks ja neutroniteks. Ühe grammi vesiniku kohta on nn massidefekt ekvivalentne 6,2* 1018 ergiga. Kui tähe tsentris on temperatuur 15 miljonit kraadi ja vesiniku tihedus vähemalt 100 g/cm3, algab seal pp-reaktsioonide ahel. Esimese reaktsiooni, kahe prootoni ühinemine deuteeriumi
moodustavad heeliumi aatoimituuma 2He4. Alfakiirgus koosneb rasketest ja suure positiivse laenguga alfaosakestest, tekib alfalagunemisel. Alfaosakesed on väga suure ioniseeriva toimega. Et alfaosakese mass ja elektrilaeng on suhteliselt suured ning kiirus suhteliselt väike võrreldes teiste ioniseerivate kiirguste osakestega, siis on tõenäosus suur, et läbi aine liikuv alfaosake põrkub koheselt mõne aatomi vastu ja ioniseerib selle. Tavaliselt on alfaosakesel piisavalt energiat, et tekitada oma liikumisteel terve kaskaad vabu elektrone. Kuna alfakiirgus ioniseerib ,,kohe ja kõike" alates kiirgumise hetkest, siis on alfakiirguse varjestamine lihtne. Tavaliselt piisab selleks õhukesest paberilehest, isegi inimnaha surnud rakud pidurdavad selle. Alfakiirgust kiirgav objekt ei ole inimesele ohtlik, neeldub täielikult juba 12cm jooksul (kuid alfaosakeste liikumiskiirus on umbes 15 000 km/h)
annaabi.ee 
