silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Kõlasid tema kaksteis etüüdi ning tema Andante spianato et Grande Polonaise Brillante Es-duur op. 22. Chopin on üks mu lemmikumaid heliloojaid ja sellepärast nautisin eelkõige just kontserdi esimest osa. Peale vaheaega oli kuulda teise tuntud 19. sajandi helilooja Johannes Brahmsi teoseid. Ka tema oli üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. Taal esitas Brahmsi loomingust tema kaks eepilist rapsoodiat. Ülejäänud kontsert oli pühendatud 20. sajandi heliloojale Maurice Ravelile. 20. sajandi esimesel kümnendil andis Maurice Ravel märkimisväärse panuse pianistliku tehnika ja väljendusvahendite uuendamisse. Olnud helilooja ameti kõrval ka särav pianist, tundis ta peensuseni klaveri kõla ja virtuoosse mängu saladusi. Tema suurvormidest klaverile on tuntud tsükkel „Öine Gaspard“, mis kõlas ka kontserdil Ralf Taale esitluses. See valmis 1908
Rahvuslikkus võiks seostuda ka Elleri omapärase, klassikalisi järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Elleri detailideni viimistletud väljenduslaadi on võrreldud graafikaga. Olulised on tema muusikas polüfoonia võtted ning värvikas ja väljendusrikas harmoonia. Tema orkester on õhuline - massiivsele täiskõlalisusele eelistab helilooja varjundirikast rohkete soolodega kammerlikku kõla. Rida teoseid on loodud keelpilliorkestrile, mille väljendusvahendeid valdas keelpillimängijast helilooja täiuslikult. Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused", 1. ja 2. keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel"). Hiline looming on kahesuunaline: ühelt