raiuda, põldu harida, vilja lõigata, heina niita, sest raud oli hoopis tugevam ja vastupidavam kui pronks. Tihenesid sidemed teiste rahvastega ning arenes kaubavahetus. Muistsel ajal ei tuntud veel raha, vaid kaupu vahetati üksteise vastu. Eestlased ansid ülemerekaupmeestele vastukaubaks lina, mett, karusnahku, vilja, vaha. Meile toodi meretaguste kaupmeeste poolt soola, rauda, hõbedat, merevaiku, tööriistu, relvi. Arenes põlluharimine ning asustus muutus paiksemaks. Põldu hariti aletegemise teel. Kõigepealt raiuti puud maha ja lasti hästi ära kuivada. Kuivanud puud ja väsa suudati pälema ning tuhk aegi ühtlaselt laiali. Tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Hiljem tekkisid ka põlispollud. Maad kunti algelise adraga. KESKMINE RAUAAEG (450-850 AD) Rohkesti on teada keskmise rauaaja peitleide - relvade, tööriistade ja ehete (sealhulgas ka väärismetallist) kogumeid
Lühenenud ka nii, et pole enam äratuntav. Hupel pööras tähelepanu. -Vere võis tulla sõnast pere. 18.sajandil pakuti ka muid lahendusi. Seletati nii, et tähendba sugulasi, mitte verd. Veske ja Kettunen esitasid seletuse, mis tänapäeval peab paika: lühenenud sõnast veer / -veere. Alvre 1963 pakkus, et vere võiks tulla sõnast pere. Viitab veresugulusele. Ariste pakkus vere võiks tulla veerest, aga algne tähendus midagi muud mordva keelest (mets). Pall seostas selle aletegemise kohaga. 1997 Pall vere kui algne determinant, mis ei ole tähistatud asustusühikut, teke seotud alepõllundusega. vere lõpulised külad väiksemad kui la lõpulised külad. Hüpotees: -vere lõpulised külad tekkinud vahe-eestis, kus alepõllundust palju kasutatud. Saaremaal la, -vere, Hiiumaal ste. -jala-lõpp isikunimedest tulenenud kohanimed enim Saaremaal. Nahkjala, Mustjala -jala kui determinant: Anijala, Tuhkjala
annaabi.ee 
