2 Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist 1721. aastast kuni surmani. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 16821696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani). Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest. Nimi Peeter I kasutas saksapärast nime Peter (ee).
Peeter I saamine valitsejaks Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps. Peeter oli üles kasvanud hoopis teistsugustes oludes kui eelnenud Venemaa valitsejad. Tema lapsepõlv möödus külas Moskva lähedal. Peeter õppis seal tundma sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga, aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori
jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613-1917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 16821696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani). Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, milleks kasutas esimesena ajude äravoolu soodustamist arenenud Euroopa riikidest. Nimi Peeter I kasutas saksapärast nime Peter (ee).
Narõskina. · Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. ....jätk · Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Hõõrumised Moskva ja Preobrazenskoje "õukonna" vahel jätkusid. Jätk ....jätk · Kuni ema surmani 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Kuni 1695. aastani valitsesid riiki tema ema Natalja Kirillovna
Ema nõudis poja naasmist Moskvasse, tuues ettekäändeks tsaar Fjodor Aleksejevitsi hingepalvuse. Peeter kuuletus, kuid kuu aja pärast läks ta tagasi. Abikaasagi saatis Peeterile kirju, kus ta nimetas teda hellitusnimedega ning palus tagasi sõita või lubada temal Peeteri juurde sõita. Peeter ignoreeris teda. 1689. aastal jättiski Peeter laevatehase sinnapaika. 1690 sündis Peeteril ja Jevdokijal poeg Aleksei Petrovits (). Aastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ( ) ette valmistama uut ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Sügisel aga avastati vandenõu Peeteri vastu ning Peeteril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo- Devitsi kloostrisse. Ivan V, kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi nominaalselt Peeteri kaasvalitsejaks kuni oma surmani 1696. aastal. Kuigi Peeter sai tegevusvabaduse, huvitus ta vähe riigiasjadest
Ta sündis 5. augustil 1844 aastal Ukrainas ohvitseri pojana. Töötas kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeri altarimaale. 19 aastaselt sõitis Peterburgi, kus astus erakooli. Kaks kuud hiljem võeti ta kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Tänu oma maalile ,,Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" võeti ta kunstiakadeemiasse üliõpilaseks. Seal läks tal hästi ning sai 1872. aastal kuldmedali maali ,,Jairuse tütre elluäratamine" eest. 1872. aastal ta abiellus Vera Aleksejevna Svetsovaga. 1873. aastal reisis oma naise ja tütrega Itaalias ning hiljem läks elama ja töötama Pariisi. 1876. aastal naases Venemaale. Temast sai peredviznikute (Venemaa kunstiühing) juhtfiguur. Kümme aastat hiljem lahutas ta oma naisest ning lahkus kunstiühingust. Ta läks Peterburi Kunstiakadeemiasse tööle. 1899. aastal abiellus uuesti ning kolis Leningradi lähistele Kuokkalasse. 29.septembril 1930. aastal ta suri ning maeti Kuokkalasse. Looming
Katariina II · Ta oli väga mitmekülgne isiksus, kelle puhul mängisid võrdset rolli nii ilu kui intelligents. · Meeldis aega veeta ratsutades · Meelelise ja kirgliku naisena andus ta igavese armastuse otsinguile. Troonile tõusmine · 1744. a. asus elama Venemaale, kus · 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. · 1745. a.Ristiti ta ümber.. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna) Peeter III · 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks · Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt · Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov Grigori Orlov ja Katariina II Valitsejana · Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii: -seadusandluses, -ühiskondlikus elus
ILJA REPIN Rebeka Raasik ja Sigrid-Kristiina Smson, Paide Ühisgümnaasium 12.a Elukäik Ilja Jefimovits Repin Sündis 05.08.1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastaselt Peterburi Kunstite Akadeemiasse. Ikoonid ja altarimaalid 1872-autasustati "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. 6-aastane välisreis. Elukäik 1872 -abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1878-1890 Venemaa kunstiühingu Rändnäituste Ühingu juhtfiguur 1887-lahutas Repin oma esimesest naisest, 2 vanemat tütart jäid temaga ja poeg ja tütar emaga. 1893- töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. 1899-abiellus Repin teist korda. Ilja Repin suri 29.09.1930. 1940-avati tema kodu memoriaalmuuseumina. Looming Vene maalikunstnik Kriitilise realismi esindaja-huvitus kaasajast ja lähemast ümbrusest, lihtsatest
Peeter Suur oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, samuti väga ägedaloomuline. Peeteri vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš ja tema teine abikaasa Natalja Narõškina. Peeter kasvas Moskva lähistel Preobraženski külas. 1676. aastal suri Vene tsaar, Peeter Suure isa, Aleksei Mihhailovitš ning 6 aastat hiljem, aastal 1682, suri ka Peeter I poolvend tsaar Fjodor Aleksejevitš, mis pani Peeter I võimuvõitluse keskpunkti. 1689. aastal, pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset sai Peeter I troonile. Ainuvalitsejaks sai ta 1696. aastal, kui ta poolvend Ivan V suri. Peeter Suure esimene iseseisev sõjaretk toimus juba koheselt peale ainuvalitsejaks saamist, 1696ndal aastal. Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised. 1700. aastal algas Peeter I’se eestvedamisel Põhjasõda Rootsiga, et tagada Venemaale pääs Läänemerele. 1700
ELUKÄIK Katariina, sünnijärgselt printsess Sophia Frederike Auguste. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse teda „Katariinaks“. Sündinud on ta Preisimaal 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitšiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filoosofidega, näiteks Voltaire’ga. 1754. aastal sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovitš). 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust
Katariina II Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729. a. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitšiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754. a. sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovitš). 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. 1761. aastal impeeriumi troonile tõusnud Peeter III ristiti küll vene õigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. Ta asus reformide teele, kuid selleks kallutasid teda mitte
Aleksander I Aleksander I(23. dets. 1777 1. dets 1825),oli Paul I ja tema 1. abikaasa poeg. Valitses aastatel 18011825. Keisrina tegi ta mõõdukaid reforme, näiteks kehtestas Salajase komitee ning Eesti ja Liivimaal uued talurahvaseadused. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.Võitles ka Napoleoniga aastal 1805 Austerlitzi lahingus.Pidas sõdu Iraani, Türgi ja Rootsiga. Abiellus Jelizaveta Aleksejevna, lapsi neil polnud. Nikolai I Click to edit Master text styles Nikolai I (6. juuli 179618. veb 1855), Second level Valitses aastal 18251855. Ta oli Third level Paul I ja tema 2. naise poeg ning Fourth level
17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga (kes on nimetanud teda "Põhjala täheks"). Katariina ning Peetri abielu oli sõlmitud riiklikel kaalutlustel, abielu ei olnud tundeabielu ja kummalgi abikaasal olid oma nn favoriidid sellepärast sündis neil alles 1754. a. poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovits). 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks
Makar Aleksejevits Devuskin (Makar kreeka keeles võõras; Devuskin - neiu, rõhutatakse meespeategelase süütust). 14.02.07 1) Autobiograafiline foon isiklikest elamustest lähtudes, prototüüpide probleem. Sügavalt isiklikult läbitunnetatud teos. Üheski tema teoses ei ole sellist tegelast, keda võiks samastada autoriga. Peategelased on distantseeritud tema isikust. Naispeategelane Varvara Aleksejevna Dobrosjolova (Dobroe selenie head asulad, rõhutatakse heasüdamlikkust) (Dostojevski õe nimi on Varvara Mihhailovna) Bõkov meenutab Dostojevski õe peigmeest, kellesse ta suhtus küllaltki kriitiliselt, kuna see toetas materiaalselt tema õde ja perekonda. Need on kaks tegelast, kes omavad reaalseid prototüüpe. Selles tekstis peegelduvad autori isiklikud muljed. Erakorteri võimalus, vahetab tihti. Antud perioodil jälgib ta Peterburi vaeseid inimesi. Miks selline pealkiri
Katariina II oli viie-lapselises peres vanim laps. 1744. kutsus Venemaa keisririigi tsaarinna Jelizaveta I Katariina II enda juurde. Tsaarinna leidis, et Katariina II-st saaks hea naine oma õepojale Pjotri Fjodorovits'ile, tulevasele Peeter III, kuna Saksimaa väikevürstiriigi printsessina, puuduks Katariinal poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonna kujundamisel. Selleks, et abielluda, pidi Katariina II pöörduma Vene õigeusku, ning sai endale nimeks Jekaterina Aleksejevna. Päev hiljem, 29. juuni 1744. aastal kihlusid Katariina II ja Peeter III ning abielu sõlmiti 21. august 1945. Abielu Peeter III Katariina II ja Peeter III abielu oli puhtalt poliitiline, mille korraldas tsaarinna Jelizaveta I. Katariina oli abielludes alles 16-aastane ja Peeter 17-aastane. Nad olid täiesti erinevad ja neil polnud midagi ühist. Katariina oli uhke, noor, intelligentne naine, samas kui Peeter oli laps, keda huvitas ainult sõjaväe mängud
sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna Jelizaveta pakkumisest abielluda Venemaa troonipärija, HolsteinGottorpi hertsogi Peteriga. 1744. a. asus elama Venemaale. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754. a. sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovits). Katariina II Venemaa valitsejannana Peale Jelizaveta surma sai HolsteinGottorpi Peter, Peeter IIIna, Venemaa keisriks ning Katariina keisrinnaks. Et Peetri poliitika oli vastuoluline ning ta hoolis rohkem oma hertsogiriigist kui
Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksejevna ning Pjotr Fjodovitsi kihlus. Vahepeal õppis ta kiiresti ära vene keele. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745. Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofidega, näiteks Voltaire'ga. Katariina ning Peetri abielu oli sõlmitud riiklikel kaalutustel ning abielu ei olnud tundeabielu, kumbki abikaasa omas nn favoriite. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis
Peeter I Täielik nimi: Pjotr ALeksejevits Romanov tuntud ka kui Peeter Suur Sündis: 30. mail 1672 Moskvas Suri: 28. jaanuaril 1725 Peterburis gangreeni Troonile asus: 27. aprillil 1682. Ainuvalitseja alates 29. jaanuarist 1696. Enne seda valitses regrendina Peetri poolõde Sofja Aleksejevna. Naised ja lapsed: (1)Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina, kes sünnitas Peetrile 3 poega. (2)Marta Skawroska(Katariina I), kellega sai Peeter 12 last. Tema vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja selle teine abikaasa Natalja Narõskina. Peeter oli oma isa kaheteistkümnes laps. Peetri sündimise puhul peeti kolm päeva järjest tänupalvusi ja tulistati suurtükkidest. Et kaks päeva pärast Peetri sündi algas Peetruse paast, siis lükati ristimine ja ristsed edasi.
Kramskoi soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Esimese kursuse lõpus sai ta maali "Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks. Koolis läks Repinil väga hästi ning 1872. aastal autasustati teda evangeeliumiteemalise maali "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. Medaliga kaasnes õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulul. Aastal 1872 abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1873. aastal reisis ta akadeemia stipendiaadina oma naise ja väikese tütrega mõned kuud Itaalias ning pärast seda elas ja töötas 1876. aastani Pariisis. Venemaale naasmise järel reisis ta perega Tsugujevisse, seejärel asus elama Moskvasse. Aastal 1887 lahutas Repin oma esimesest naisest. Tema juurde jäid elama kaks vanemat tütart, Vera ja Nadja. Noorem tütar Tanja ja poeg Jura jäid emaga. Samal aastal eemaldus Ilja Repin peredviznikutest. 1888. aastal
haiged, hulkurid ning templi ees peeti rahvast kütkestavaid üritusi, et saaks vargaid raha näppama saata. Jumal saatis nad kõik (vargad, hulkurid, loomad...) templist minema tempel peab olema püha paik! Eriti ei meeldinud portreed, need pole peaaegu kunagi suurepärased (minu arvates), tõelised. Näiteks Kirill Ivanovits Golovatsevski (1735-1823) koopia Georg Christoph Groothi (1716-1749) järgi: "Suurvürstrinna Jekaterina Aleksejevna ratsaportree" (1758, õlimaal). Katariina II jalad olid ühel pool sadulat, nagu vanal ajal naised ikka ratsutasid, peas oli müts. Taustaks oli puu ja hoone. See ei tundunud tegelik ja minu arvates on värvid natuke valed... Kadrioru loss, aed ja muuseum üldkokkuvõttes meeldisid. Läheksin sinna veel, kui aega on.
printsess, sündis 21. aprillil 1729 Stettinis. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Abielu 21. augustil 1745. aastal sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg Paul I ja hiljem tütar Anna (1757-1759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste oludega ja pidas
keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast ,,Katariinaks". Sündinud on ta Stettinis 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filoosofidega, näiteks Voltaire'ga. 1754. aastal sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovits). 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha
soovi, abielludes Sophiega. Sophie elas kiirelt oma rolli sisse. Ta õppis usinalt vene keelt, ajalugu ja kultuuri – seda kõike Jelizaveta ja õukonna rõõmuks. Sophie õigeusku astumine oli määratud 1745.aasta 28.juunile. Siis võttis Sophie vastu uue usu juba sisemisest veendumusest, osaledes tseremoonial loomuliku väärikusega, pälvides sellega keisrinna ja õukonna tunnustuse. Sellest hetkest alates oli tema nimi Jekaterina Aleksejevna (Katariina), ning ta võttis vastu Venemaa suurvürstinna tiitli. Järgmisel päeval toimus Katariina kihlumine Peetriga. Selleks oli Jelizaveta näinud palju vaeva ning korraldanud suurejoonelise idamaises stiilis kihluspeo – ainuüksi sõrmused maksid juba 50 000 taalrit. Nooruke suurvürstinna puistati hinnaliste kingitustega üle. Jelizaveta määras ka Katariinale isiklikud õukondlased ja ka suhted Peetriga olid algul head. Katariina ei pidanud teda küll
Varsti heideti ta sealt osavõtu eest üliõpilaste revolutsioonilises liikumises välja ning saadeti oma sugulaste juurde Kaasani kubermangu Kokuskino külla. Uljanovite perekond oli päritolult heterogeenne, kuid koosnes põhiliselt segaseisuslastest. Lenini isapoolne vanaisa Nikolai Vassiljevits Uljanov oli talupoeg Nizni Novgorodi kubermangust. Ta asus elama Astrahani, kus ta hakkas tööle rätsepana. Küpses eas abiellus ta Anna Aleksejevna Smirnovaga, kelle isa oli Marietta Saginjani andmetel kalmõkk,ning ema võib-olla venelane. Kui sündis Lenini isa Ilja Nikolajevits Uljanov, oli Nikolai Vassiljevits Uljanov juba 60- aastane. Pärast Nikolai Vassiljevitsi surma oli Ilja hooldajaks vanem vend Vassili, kes aitaski Iljal saada Kaasani ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda astumiseks vajaliku hariduse. Pärast ülikooli lõpetamist 1854 töötas Ilja Uljanov matemaatika ja
ja Taani esindajad. Rootsi kuningad 16111632 Gustav II Adolf 16321654 Kristiina 16541660 Karl X Gustav 16601697 Karl XI 16971718 Karl XII Rootsi kuningad 15871632 Zygmunt III Waza 16321648 Wladyslaw IV Waza 16481668 Jan II Kazimierz 16691673 Michal Korybut Winiowiecki 16741696 Jan III Sobieski 16971706 August II Tugev Poola kuningad 16131645 Mihhail I Fjodorovits Romanov 16451676 Aleksei I Mihhailovits 16761682 Fjodor III Aleksejevits 16821689 Sofia Aleksejevna 16821696 Ivan V Aleksejevits 16821725 Peeter I Aleksejevits Vene tsaarid Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi
1835. aastal. 4. Samal aastal ilmus ka tema esimene romaan "Improvisatoren", mis saavutas kiiresti rahvusvahelise edu. 5. Aastal 1822 oli ta avaldanud oma esimese teose "Ungdoms-Forsøg" pseudonüümi Villiam Christian Walter all Aleksandr Sergejevits Puskin Elu: 1. Elas aastatel 1799 1837. 2. Suvekuud 18051810 veetis tulevane luuletaja tavaliselt oma emapoolse vanaema Marija Aleksejevna Hannibali juures Zahharovo külas. 3. Puskin alustas õpinguid 1811. aastal Peterburi eeslinna Tsarskoje Selo lütseumis koos hilisemate Venemaa kuulsate kirjandustegelastega 4. Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil1830. aastal abiellus Aleksandr Puskin Natalja Gontsarovaga. Enne pulmi külastas ta Boldino mõisa, kuhu ta oli sunnitud jääma pikemaks ajaks piirkonnas levinud nakkushaiguste tõttu. Looming: 1
· 16541660 Karl X Gustav · 16601697 Karl XI · 16971718 Karl XII Poola kuningad · 15871632 Zygmunt III Waza · 16321648 Wladyslaw IV Waza · 16481668 Jan II Kazimierz · 16691673 Michal Korybut Winiowiecki · 16741696 Jan III Sobieski · 16971706 August II Tugev Vene tsaarid · 16131645 Mihhail I Fjodorovits Romanov · 16451676 Aleksei I Mihhailovits · 16761682 Fjodor III Aleksejevits · 16821689 Sofia Aleksejevna · 16821696 Ivan V Aleksejevits · 16821725 Peeter I Aleksejevits Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks".
· 16321654 Kristiina · 16541660 Karl X Gustav · 16601697 Karl XI · 16971718 Karl XII Poola kuningad · 15871632 Zygmunt III Waza · 16321648 Wladyslaw IV Waza · 16481668 Jan II Kazimierz · 16691673 Michal Korybut Winiowiecki · 16741696 Jan III Sobieski · 16971706 August II Tugev Vene tsaarid · 16131645 Mihhail I Fjodorovits Romanov · 16451676 Aleksei I Mihhailovits · 16761682 Fjodor III Aleksejevits · 16821689 Sofia Aleksejevna · 16821696 Ivan V Aleksejevits · 16821725 Peeter I Aleksejevits Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg"
Narõskina. Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps. Peetri noorus aastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus aga seal osati ka lõbutseda. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Peeter I oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu ja ägedaloomuline. Peeter I viibis Pjotor Mihhailovi nime all Lääne-Euroopas kus õppis laevaehitust, sõjandust ja merendust ning püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni. 1700. aastal alustas Rootsiga Põhjasõda, et vallutada Venemaale pääs Läänemerele
Viimase soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Esimese kursuse lõpus sai ta maali ,,Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks. Koolis läks Repinil väga hästi ning 1872. aastal autasustati teda evangeeliumiteemalise maali ,,Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. Medaliga kaasnes õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulul. Aastal 1872 abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1873. aastal reisis ta akadeemia stipendiaadina oma naise ja väikese tütrega mõned kuud Itaalias ning pärast seda elas ja töötas 1876. aastani Pariisis. Venemaale naasmise järel reisis ta perega Tsugujevisse, seejärel asus elama Moskvasse. Pärast seda, kui Repin tuli 1878. aastal tagasi Peterburi, sai temast peredviznikute juhtfiguur. Aastal 1887 lahutas Repin oma esimesest naisest. Tema juurde jäid elama kaks vanemat tütart, Vera ja Nadja
Allikas : http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729. a. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754. a. sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovits). 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak
Ta külvab halba, ise sealjuures süüst puhtaks jäädes. Belokonskid - kindraliproua Jepatsini sõbrad. Ippolit Borissov - Ganja isa armukese tiisikuse haige poeg. Kolja parim sõber. Ta on surma ootel tigestunud mees, kes kasutab pidevalt vürst Mõskini raha, korterit ja aega. Ta nimetab ka vürsti peaaegu suu sisse idioodiks ja valab tema peale välja viha just tema headuse pärast. Ta on pessimist, kes arvab, et lähenev surm annab talle õiguse teha seda, mida ise paiemaks peab. Darja Aleksejevna - Totski ja Nastasja truu sõber ja seltsiline. Ka kindraliproua truu sõber, kelle heakskiitu too kõiges vajas. Vürst S - Jeptsinite loodetav väimees (Adelaida) & vürst Mõskini hea sõber. Lukjan Timofejevits Lebedev - Rogozini sõber. Igasuguse jõu, rikkuse ja ülemvõimu priitahtlik lakei, teeb mingi erilise vaimustusega igasuguseid alatusi ja võtab neist osa. Isegi inimestele, kellesse ta siiralt hästi suhtub (vürst Mõskin), teeb ta harjumispärase rõõmuga kurja
· "Padaemand", 1833 Pilet nr 4. M. Mihhail Lermotovi elu ja looming. Mihhail Lermontov (15. oktoober 1814, Moskva 27. juuli 1841, Piatigorsk) üks tuntumaid Vene romantismi luuletajaid ja "Meie aja kangelase" autor, mis on avaldanud sügavat mõju hilisematele Vene kirjanikele. Lermontov oli erruläinud sõjaväekapteni Juri Petrovich Lermontovi ja Maria Mihhailova poeg. Kolmeaastasena kaotas ta oma ema ning üles kasvatas teada ta vanaema, Jelizaveta Aleksejevna Arsenjeva, oma häärberis Penzeskaja provintsis. Venemaa külluslikult naturaalne ilu, selle rahvalaulud ja lood, selle kombed ja tseremooniad, raske sunnitöö, mis pärisorjadele peale suruti ning lood ja legendid talupoegade mässudest kõik see avaldas suurt mõju tulevase poeedi isiksusele. Kuna väike Lermontov oli tihti haige, viidi ta kuurortidesse Kaukasusel kolmel korral, mil eksootilised maastikud jätsid sügava mulje talle. 1827. aastal kolis ta koos vanaemaga Moskvasse
Miloslavskite mõju all. Arukas, ent väga haige. 1682 viis läbi reformi, millega kadus bojaaride õigus mis tahes riigiametit endale nõuda. Ivan V 1666-1696 Tsaar 1682-1696. Miloslavskaja poeg. Vaikne ja vaga, aga usinalt tegi lapsi. Reaalselt valitses 1682-1689 ta õde Sofja Aleksejevna (1657-1704) koos oma armukese vürst Vassili Golitsõniga (srn. 1714), seejärel Narõskinid ja Peeter I. Peeter I 1672-1725 Tsaar 1682-1721, keiser 1721-1725. Narõskina poeg. Reaalselt valitsema hakkas peale ema surma 1694. Väga Euroopa-meelne valitseja, viibis lapsena palju
16601697 Karl XI 16971718 Karl XII Poola kuningad 15871632 Zygmunt III Waza 16321648 Wladyslaw IV Waza 16481668 Jan II Kazimierz 16691673 Michal Korybut Winiowiecki 16741696 Jan III Sobieski 16971706 August II Tugev Vene tsaarid 16131645 Mihhail I Fjodorovits Romanov 16451676 Aleksei I Mihhailovits 16761682 Fjodor III Aleksejevits 16821689 Sofia Aleksejevna 16821696 Ivan V Aleksejevits 16821725 Peeter I Aleksejevits Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis
Vend Lev, kõige pisem, oli pesamuna; õde Olga, kenake ja riiakas piiga, kaebas vend Saska peale. Tädi Anna tõi tüdrukule kingitusi, Olga hoidis neid kadedalt oma nurgas. Vend Nikolai oli haiglane linalakk. Aleksandr suhtus neisse nagu teeklaasidesse, mida ei tohtinud maha pillata ja mille pärast ta tõrelda sai. 6 Kui Aleksandr oli seitsmeaastane, lagunes kodu ühekorraga ja äkitselt koost. Marja Aleksejevna oli väimehele ja tütrele ammu käega löönud. Ta kraapis kokku leserahad, võttis pantkirjad ja lepingud ning ostis Moskva lähistele mõisa. Ariska jättis ta noorhärrade eest hoolitsema. Keegi ei pidanud teda kinni. Sügisel tuli kauaoodatud sõnum: Ossip Abramovits oli surnud ja jätnud Nadezdale Mihhailovskoje mõisa. Pärast seda, kui ema oli läinud Mihhailovskoje mõisasse tundis Aleksandr, et elu oli äkki täielik. Poisi liigutused muutusid vabadeks ja kiireteks
Gogoli ,,Sineli" peategelase nimi on Basmatskin tuletatud sõnast saabas. Akaki Akakijevits Basmatskin D tegelane on Makar Aleksejevits Devuskin akaki kr keeles süütu, heasüdamlik. Devuska vn k neiu (süütus). Ka Makar on heasüdamlik, ta pole õel. Makar kr k õnnis; inimene peaks maailma sündima õndsana. Mõlemale peategelasele antakse ühesugune isanimi. Nad on vaimsetes sugulassidemetes, reaalselt on nad väga kauged sugulased. Naispeategelane on Varvara Aleksejevna. Varvara kr k võõras; vaatamata sugulusele muututakse moondunud maailmas võõraks. Süzee on projitseeritud ,,Sineli" süzeele. Akakil pole loominguvõimet, ta kirjuatb ümber. Samasugune ümberkirjutaja on ka Makar. Ta on väikeametnik, kelle on silma- ja südamerõõm pea 20 aastat noorem Varvara. Makar on teenistusastmelt titulaarnõunik, kelle haritustase on madal. Ainuke tekst, mida ta loeb, on ajaleht. Madalat haridustaset püütakse näidata madala stiili kaudu
Ta külvab halba, ise sealjuures süüst puhtaks jäädes. Belokonskid - kindraliproua Jepatsini sõbrad. Ippolit Borissov - Ganja isa armukese tiisikuse haige poeg. Kolja parim sõber. Ta on surma ootel tigestunud mees, kes kasutab pidevalt vürst Mõskini raha, korterit ja aega. Ta nimetab ka vürsti peaaegu suu sisse idioodiks ja valab tema peale välja viha just tema headuse pärast. Ta on pessimist, kes arvab, et lähenev surm annab talle õiguse teha seda, mida ise paiemaks peab. Darja Aleksejevna - Totski ja Nastasja truu sõber ja seltsiline. Ka kindraliproua truu sõber, kelle heakskiitu too kõiges vajas. Vürst S - Jeptsinite loodetav väimees (Adelaida) & vürst Mõskini hea sõber. Lukjan Timofejevits Lebedev - Rogozini sõber. Igasuguse jõu, rikkuse ja ülemvõimu priitahtlik lakei, teeb mingi erilise vaimustusega igasuguseid alatusi ja võtab neist osa. Isegi inimestele, kellesse ta siiralt hästi suhtub (vürst Mõskin), teeb ta harjumispärase rõõmuga kurja. Kuid me
Ta külvab halba, ise sealjuures süüst puhtaks jäädes. Belokonskid - kindraliproua Jepatsini sõbrad. Ippolit Borissov - Ganja isa armukese tiisikuse haige poeg. Kolja parim sõber. Ta on surma ootel tigestunud mees, kes kasutab pidevalt vürst Mõskini raha, korterit ja aega. Ta nimetab ka vürsti peaaegu suu sisse idioodiks ja valab tema peale välja viha just tema headuse pärast. Ta on pessimist, kes arvab, et lähenev surm annab talle õiguse teha seda, mida ise paiemaks peab. Darja Aleksejevna - Totski ja Nastasja truu sõber ja seltsiline. Ka kindraliproua truu sõber, kelle heakskiitu too kõiges vajas. Vürst S - Jeptsinite loodetav väimees (Adelaida) & vürst Mõskini hea sõber. Lukjan Timofejevits Lebedev - Rogozini sõber. Igasuguse jõu, rikkuse ja ülemvõimu priitahtlik lakei, teeb mingi erilise vaimustusega igasuguseid alatusi ja võtab neist osa. Isegi inimestele, kellesse ta siiralt hästi suhtub (vürst Mõskin), teeb ta harjumispärase rõõmuga kurja
Ta külvab halba, ise sealjuures süüst puhtaks jäädes. Belokonskid - kindraliproua Jepatsini sõbrad. Ippolit Borissov - Ganja isa armukese tiisikuse haige poeg. Kolja parim sõber. Ta on surma ootel tigestunud mees, kes kasutab pidevalt vürst Mõskini raha, korterit ja aega. Ta nimetab ka vürsti peaaegu suu sisse idioodiks ja valab tema peale välja viha just tema headuse pärast. Ta on pessimist, kes arvab, et lähenev surm annab talle õiguse teha seda, mida ise paiemaks peab. Darja Aleksejevna - Totski ja Nastasja truu sõber ja seltsiline. Ka kindraliproua truu sõber, kelle heakskiitu too kõiges vajas. Vürst S - Jeptsinite loodetav väimees (Adelaida) & vürst Mõskini hea sõber. Lukjan Timofejevits Lebedev - Rogozini sõber. Igasuguse jõu, rikkuse ja ülemvõimu priitahtlik lakei, teeb mingi erilise vaimustusega igasuguseid alatusi ja võtab neist osa. Isegi inimestele, kellesse ta siiralt hästi suhtub (vürst Mõskin), teeb ta harjumispärase rõõmuga kurja
annaabi.ee 
