Jumala idee, harmoonia, utopism. II staadium Kaasaaegse tsivilisatsiooni tekkimine algab sellest, kui suureneb sotsiaalne kontrast, mis toob ühiskonda kurjuse ja pahed, ning muudab ühiskonna kaootiliseks. III staadium uus harmoonia. Fourier: ei ole vaja täielikult sots ebavõrdsust kaotada, on vaja et rikkad vähendaksid kontrasti. Sellest oli Dostojevski ka teatud perioodil vaimustuses. ,,Vaesed inimesed" fooniks on sotsiaalne utoopia. Makar Aleksejevitsi üle naerdakse tööl. Tal on pidevalt häbi, et tema palk on nii väike. Kutsutakse kantseleirotiks. Ta ei oska muud kui ainult paberid ümber kirjutada. Ta kannatab pideva alaväärsuskompleksi all, kardab teha oma töös vigu. Selle motiivi kohta on Dostojevkil eriline stiil, mida kirjandusteadlane Bahtin nimetab ,,võõraks sõnaks" (tsitaat teisest tekstist). Analüüsides avastas ta, et Dostojevski stiil on kahehäälne, kirjeldus muutub paradoksaalseks, kuna võib endale vastu väita
Peeter I Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha
õigel ajal haridust saanud. 1688 rajas Peeter omaenda laevatehase. Kui Peeter sai 17-aastaseks, abiellus ta ema pealekäimisel noore ja ilusa Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga ( ). Ema lootis, et abielludes kasvab noormees välja sõjamängudest ja hakkab meheks. Peeteril polnud tegelikult aga mingeid tundeid Jevdokija vastu. Niipea kui jõed jääst vabanesid, ratsutas ta tagasi oma laevade juurde. Ema nõudis poja naasmist Moskvasse, tuues ettekäändeks tsaar Fjodor Aleksejevitsi hingepalvuse. Peeter kuuletus, kuid kuu aja pärast läks ta tagasi. Abikaasagi saatis Peeterile kirju, kus ta nimetas teda hellitusnimedega ning palus tagasi sõita või lubada temal Peeteri juurde sõita. Peeter ignoreeris teda. 1689. aastal jättiski Peeter laevatehase sinnapaika. 1690 sündis Peeteril ja Jevdokijal poeg Aleksei Petrovits (). Aastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ( ) ette valmistama uut ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana
Marion Puna 8 klass Valga 2008 Sisukord: 1) Sissejuhatus 2) Lapsepõlv 3) Olukord Moskvas 4) Tähtsamad iseloomujooned 5) Narva lahing 6) Sõjategevus Eestimaal 7) Tartu rüüstamine 1708.a 8) Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga 9) Eestimaa ühendamine Venemaaga 1710.a. muudatused Eestimaal 10)Peeter Suur Tallinna ja Kadrioru arengus 11)Hinnang Peeter I tegevusele Eestis (majandus, poliitika, kultuur) Sissejuhatus Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Vaeste hulgas oli vaesus ja nälg. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim
põhilisemaid oskusi. Selles mõttes jäi Peetri haridus alla mitme oma poolvenna ja õe omale. Sõjamängud Peeter armastas mängida sõda. Tema lemmikmänguasjadeks said lipud, kirved, vibud, püstolid, karabiinid, saablid ja trummid. Peeter hakkas oma sõjamängukaaslasteks võtma igast seisusest vabatahtlikke. Nende seas oli palju tallipoisse.Peeter ehitas Jauza jõele mängu-muldkindluse, millele ta andis nimeks Pressburg (). Tsaariks saamine Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha
Nimi klass Koht aasta Sisukord Lk. 3-4 Peeter Suure noorusest ja iseloomust. Lk. 4-6 Sõjategevus Eestimaa territooriumil ja selle mõju eestlastele. Lk. 6-7 Peeter I tegevusest Eestis. Lk. 7-8 Peeter I keisri tiitel ja Vene impeerium 18. sajandil. Lk. 8 Peeter I surmast. Lk. 9-10 Pildid. Lk. 11 Kasutatud kirjandus. Peeter Suure Noorusest ja Iseloomust. Peale vana tsaari Fjodor Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Vanal tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad troonipärijad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitseda polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei saanud kaks aastat palka. Agulites valitses vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremmlisse ja nõudsid tsaari poega näha
Peeter 1.1 Lapsepõlv ja tema tsaariks saamise lugu. Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha
suurtele muudatustele. Peetril oli ka palju negatiivseid iseloomujooni: oma eesmärkide saavutamiseks ei valinud ta vahendeid ja inimelul puudus tema jaoks väärtus. Sageli käitus ta mõtlematult ja meeletult, tegutses esimese emotsiooni mõjul. Varasest noorusest peale armastas ta meeletuid lõbustusi, ta võis prassida ja juua mitu päeva järjest. LAPSEPÕLV JA TSAARIKS SAAMINE Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg
annaabi.ee 
