Otepääle kirikuõpetajaks (1872) Koostöö „Eesti Postimehega“ tõid kaasa tülid Jakobsoni ja Hurda vahel Peterburi Eesti Jaani koguduse kirikuõpetaja (1880-1902) Ärkamisaeg, seltsid, rahvaluule Hakkas avaldama „Perno Postimehes“ eesti keelseid luuletusi Liitus Õpetetud Eesti Seltsiga „Kalevipoja“ sõnastik lõunaeestimurret tutvustav töö „Onomatopoetica Estonica“ Kirjutas põhikirja Aleksandrikoolile, esitas valitsusele ja kaitses 1860. aastal hakkas korraldama rahvaluule organiseeritud kogumist läbi Eesti Kirjameeste seltsi, EKmS esimene president oli Jakob Hurt 1862. aastal tõlkis Liivimaa 1860.aasta talurahvaseadused lõunaeesti keelde 1863. aastal avaldas oma esimese rahvaluulealse töö Põlva kihelkonna pärimuste kohta 1869. aitas organiseerid ja pidas kõne I üldlaulupeol 1871
4. Miks tekkis Aleksandrikooli liikumises 1883. aastal lõhe? Mis oli selle tüli tagajärg? J. Köler soovis võtta Peakomiteelt laenu. Valitsus võttis rahad enda hoole alla ning peakomitee ja abikomitee saadeti laiali. 5. Millal ja missuguses poliitilises õhkkonnas avati Eesti Aleksandri Linnakool? 20. august 1888 a avati venekeelse linnakoolina. 6. Andke hinnang Aleksandri Linn tegevusele. Kuivõrd täitusid Aleksandrikoolile pandud eesmärgid? Päris eesmärk ei saanud täidetud. Õpetatirohkem eesti keelt ja looduslugu ja kooli, kui teistes koolides. Ka õpetajad olid peamiselt eestlased. 7. Mis kool töötab praegu Kaarlimõisas? Mida seal saab õppida? Põltsamaa Ametikool. Saab omandada elukutset. 8. Otsige küsimustele vastused. 8.1. Mis otstarvet täitis hoone Kaarlimõisas enne selle müümist Aleksandrikooli peakomiteele? Mõisahoone 8.2. Kes olid Eesti Aleksandrikooli peakomitee presidendid
("Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani"), mis äratasid üldist vaimustust. Tähelepanu äratas ka Jakob Hurda programmiline peokõne, milles Hurt rõhutas kolme põhiteesi: eestlased peavad rohkem tähelepanu pöörama vaimuharimisele, jääma ka kõrgemasse seisusse jõudes ikka eestlasteks ja rajama endale vähemalt ühe parema kooli. Viimane oli muidugi vihje kavandatavale Aleksandrikoolile. Laulupidu kujunes suureks üksteiseleidmiseks. Kokku said sajad rahvuslikult meelestatud inimesed kogu maalt, need kokkusaamised vaimustasid ja rõõmustasid, ning koju sõites kandsid laulupeolised Tartus kogetud vaimustuse laiali üle Eesti. Seltside asutamise aastad 1870. aastal hakkas "Vanemuisele" ja Tallinnas asustatud "Estoniale" ridamisi olulisi seltse lisanduma. Kõigepealt sai asustamise loa Tartu Eesti Põllumeeste Selts, mille loomist oli
annaabi.ee 
