R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid. Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool. Aleksandrikooliga samaaegselt pandi Tartus Koidula eestvõttel alus eesti rahvuslikule teatrile. 1870. a suvel etendus Vanemuise seltsis (asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit, Pärnus Endla ja Võrus Kannel. Lisaks teatrikunstile pandi RL ajal alus ka eesti kujutavale kunstile ja heliloomingule.
R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid. Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool. Aleksandrikooliga samaaegselt pandi Tartus Koidula eestvõttel alus eesti rahvuslikule teatrile. 1870. a suvel etendus Vanemuise seltsis (asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit, Pärnus Endla ja Võrus Kannel. Lisaks teatrikunstile pandi RL ajal alus ka eesti kujutavale kunstile ja heliloomingule.
Jakob Hurda kultuurirahvuslus Hurt oli esialgu ka olulisemate organisatsioonide esiotsas, ntks Eesti Kirjameeste seltsi eesotsas. Hurda jaoks tähtis eesti keele ja rahvaluule arendmaine, teine eesmärk oli eesti rahavle vajalike raamatute kirjastamine- eelkõige eestikeelsed õpikud koolidele, kuid ka muid raamatuid. Kindlasti tuleb nimetada ka,e t EKS moodustas üleminekut uuele kirjaviisile (sai alguse 1840 Aders?ist ). Teine olulisem org. oli seotud eesti aleksandrikooliga, nende Peakomitee, kelle presidendiks valiti ka Jakob Hurt. Teise aasta kriis 1870ndate aasta keskpaiga kohta kasutatud väljendit nagu ,,teise aasta kriis". Põhiliseks probleemiks olid vastuolud rahvusliku liikumise juhtide vahel. Jannseni jaoks olid nii hurt kui jakobson muutunud liiga radikaalseks ja e lubanud neil enam avaldada artikleid Eesti postimehes. Mõni aeg hiljem peakonflikt juba jakobsoni ja hurda vahel. See juhtide vaheline konflikt mõjutas ka madalamaid astmeid.
liikumise tegelased. Jakobsoni järeltulijatest mitu meest tõusevad esile. Tema selgeimaks mantlipärijaks kujuneb Mihkel Veske, samuti Jaak Järv, kes on seotud ajakirjandusega. Jaak Järv avab Tallinnas ajalehe Virulane. Lehti tuleb veel juurde. 1882. aastal teine ajaleht Tallinnasse Valgus, mida hakkab juhtima Jakob Kõrv. Jakobsoni järeltulijaid on mitu ja erinevates kohtades tema ideid levitamas. 1880-ndatel tuleb ka üks probleem eesti Aleksandrikooliga. Nimelt oli see liikumine jõudnud kokku koguda annetustega peaaegu 70 000 rubla. Ühelt poolt tekib arusaam, et raha on nüüd kooli käivitamiseks piisavalt. Teiselt poolt tuleb üks ettepanek väljastpoolt maalikunstnik Köler avaldab palve, et sellest rahast laenataks talle 25 000-30 000 rubla. Ta oli Krimmi ühe mõisa ostnud. Selle mõisa nimi oli Kuntauqani. 1883. aastal oli Köler oma mõisaga pankrotti jõudnud ja sellest pääsemiseks paluski ta laenu
annaabi.ee 
