arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvuslike ideede levitamisel hakkasid eriti olulist rolli etendama rahvakooliõpetajad. Eesmärgid: Emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Aleksandrikoolid. Eestikeelsed koolid, mis olid pühendatud Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale. Seltsid 19. sajandil. 1865. Vanemuine. 1866 Estonia. 1870 Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872 Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest- eesti keele edendamine. Venestamine 19. sajandil. A Aleksander III võimuletulekuga muutus osaliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine
*Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine *Kommunikatsioonivõrgu avaldumine *Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus · Eesmärgid: *Emakeelse rahvahariduse edendamine *Rahva kultuuriharrastuste toetamine *Üldise silmaringi laiendamine *Kutseoskuste omandamise soodustamine *Esmaseks sihiks oli kultuuriühtsuse kujundamine *Poliitilised eesmärgid tõusid päevakorda alles sajandivahetusel(autonoomiataotlus) Aleksandrikoolid: · Mõte rajada eestikeelne kool ( aleksander I auks, kes oli kui talurahva vabastaja) pärineb Viljandimaa talupoegade ärksamatelt esindajatelt. · Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserdeid ning teatrietendusi. · Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komitee, ning valdades nende abi komiteed. · Kogu ürituse juhtimiseks loodi Tartu Peakomitee. · Seltsid 19.sajandil:
annaabi.ee 
