aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest. Balthasar Russow oli ise pärit Eesti soost, kes läbi abieluda oli jõudnud kõrgkihti. Juhuluule XVII sajandil. Barokk. Reiner Brockmann Brockmann - 1637 “Pulmalaul” - algab eesti kirjandus (kirjutatud aleksandriinis). Juhuluule - võib nimetada ka tähtpäevaluuleks. Vürstid ümbritsesid end hoovipoeetidega. kes kirjutasid igale olukorrale luuletuse. Juhuluule sai alguse ülikoolist, väljudes ülikooliseinte vahelt, muutus see massimoeks ning enesekiitlemiseks kirjutati seda mitmetes võõrkeeltes. Valgustusaeg. Kaasaegse lugeja kujunemine XVIII sajandil. 18 sajandil tekkis tänapäevane kirjandus ja kirjanduspublik, lugemine läks massidesse. Otsustavaks saab aja mõiste, aja tajumine
Naistekultus on saatuslik, pole enam kättesaamatu ja romantiline
L’ art pour l’art –kunst kunsti pärast (elu ja kirjandust ei tohi segada,
kunstil pole enam ühiskonlikku funktsioone, pole moraali)
Materjali kirjeldamine, palju omadussõnu, mis välj värvi kujutusi
Müstikad, süntees (näevad muusikat, kuulavad värvi)
Huysmans, Gustave Moreau
Charles Baudelaire kui dekadent ja eelsümbolist
Kirjutas Aleksandriinis
Kesaegse luule initsiator
Rasked kujudid hallunatsioonid
Sümbolistlikud ideed
Naturalistlikud elemendid
Kurja lille põhiteemasid on ideaalide kättesaamatus ja kurjuse valitsemine,
tõi luulesse suurlinkliku võõrandumise problemaatika
Erootilises luules esineb ka groteski
4 Vastavused/correspondence
Loodust võrreldatakse inimlikku asjadega
Häältekirjeldus, värvide, muusikalõhn
Puu on sümbol
· ,,Poema de Fernán Gonzales" sõdis mauride vastu · Petrus Alfonsi ,,Disciplina clericalis" ristiusku astunud juut, arst, diplomaat, õpetlikud lood · romansside saatel tantsiti · romancero romaanikogu · cancionero lüürilise luule kogu 13. sajand Gonzalo de Berceo (1185-1265) · oli preester, vaimuliku sisuga luule, motiviid piiblist · lõi uue vormi luules ühes stroofis üks ja sama riim: cuaderna vía, algeid aleksandriinis ja vagantide luules · kasutas seda riimi ka Juan Ruiz Alfonso X el Sabío (1221-1284) · Castiilia kuningas · suured vaimsed saavutused, vähe sõjalisi · koondas enda ümber haritud mehi, laskis tõlkida araabia keelest · jätkas Toledo tõlkijate koolkonna tegevust · ,,Kalilea ja Dimna" kuninga ja filosoofi vestlus, tõlgitud araabia keelest · ka õigusalased ja ajaloolised teosed ,,Üldine kroonika" · kirjutas ka luulet galeegi keeles Püha Isidorus
“Luulekunst”(1674) Kunst on looduse jäljendamine ja ilus kriteeriumiks on tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormiks ainult riimitud värss. Kunstiväärtuslikud ja lubatavad antiikkirjanduses tuntud žanrid - lüürikas: ood, idüll, , läkitus, satiir, epigramm jt eepikas: kangelaseepos; näitekirjanduses tragöödiat, komöödiat. Žanrid jagunevad kõrgeteks ja madalateks, kõrged nõudmised kõrgetele žanritele: tragöödia - paarisriimidega aleksandriinis, viievaatuseline, antiiksüžeed, kolme ühtsuse reeglid. Jean de La Fonataine (1621-1695) kirjutas erinevates žanrites: tragöödiad, komöödiad, oodid, läkitused, romaanid, valmid epigrammid, luuletused. Valm-paljude algupära kreeka kirjaniku Aisopose proosavalmidest, kirjutatud klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna ja riimikasutus, enamasti loomalood, milles peegelduvad inimühiskonnale omased nõrkused ja liialdused, tabav kõnepruuk. “Valmid”(1668)
tegevuse algus, aga ka tuntud saksa luuletaja Paul Flemingi (1609-1640) Tallinnas viibimine. Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad, moodustades poeesiahuviliste nn lemburiseltsi. R. Brocmann (1609-1647) P. Flemingi sõber. Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor. Tema säilinud juhuluuletustest on tuntuim pulmalaul pealkirjaga ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij peoticas compositum" - ,,Opitzi poeetikareeglite järgi koostatud eestikeelne laul aleksandriinis". Juhuluuletajate seas tõuseb esile Käsu Hansu kaebelaul. Teos peegeldab Vene valitsusaja tumedat algust Eestis Põhjasõja päevil. Tegemist on Puhja köstri ja koolmeistri Käsu Hansu pikema lõunaeestimurdelise luuletusega Tartu linna hävitamisest ja inimeste küüditamisest Vene võimude poolt 1708. a. Teos koosneb 32 stroofist, mis jagunevad kolmeks enamvähem võrdseks osaks. Esimeses osas on juttu Tartu endisest rikkusest ja õnneajast. Teise osa põhisisu:
Kasutatavamad troobid on epiteet, võrdlus, metafoor, metonüümia, sünekdohh, hüperbool, personifikatsioon, sümbol, allegooria, paradoks, retooriline küsimus. tsesuur paus värsi keskel (//), mis jaotab pika värsi kaheks. Väike tsesuur eraldab värsis ühe sõna teisest; suur tsesuur jagab värsi kaheks ning kordub tavaliselt kogu luuletuse ulatuses. Tsesuur ei tohi sõnu pooleks jagada. Tsesuuri kasutatakse näiteks heksameetris ja aleksandriinis. Näiteks: Milline saatus mis juhus // mis ammune igatsus kauge. + + + // + + + (Juhan Sütiste.) täisriim vt riim. vabavärss värsisüsteem, mis ei allu kindlatele rühmituspõhimõtetele. Vabavärsilisel luulel puudub tavaliselt reeglipärane värss, see ei jagune stroofideks, selles pole kindlat värsimõõtu ega riimi. Kui need omadused siiski esinevad, siis ilma kindla korrata. Näiteks: Iial need kahvatud äitsmed lõhnava valguse all
Salongi- ehk tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Lääne-Euroopas levisid eriti 14.18. sajandil. Eestikeelsele juhuluule harrastusele andis tõuke saksa poeedi Paul Flemingi korduv viibimine Tallinnas. · Mis on esimene teadaolev eestikeelne (juhu)luuletus, kes kirjutas, mis aastal? Mis rahvusest adressaadile? Millest räägib? Kas levis? · ,,Opitzi poeetikareeglite järgi loodud eestikeelne laul aleksandriinis". · Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor Reiner Brockmann. · 1637. · Saksa rahvusest adressaat. · Pulmalaul. Lõpus eesti keele ülistus. · Trükiti pulmalehes. · Mis esteetilist voolu esindas Flemingi lamburiring (ehk mis otstarbel lamburiring eestikeelset luulet harrastas)? Kes sellesse kuulusid? · Barokk. Pulmalaulud. · Tallinna gümnaasiumi professorid Timotheus Polus, Heinrich Arnincj, Reiner Brocmann jt.
Regivärss võib rakendada rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet; üldjuhul on 8 silpi. Antiikvärsi peamine antiikmõõt on heksameeter (daktülid ja spondeus), mida liigendavad pausid (e tsesuurid). Eleegiline distihhon on heksameetri edasiarendus, milles avaldub kohustuslik paus. Silbilistes värsisüsteemides (e süllaabilistes) on kindel silbiarv (nt haiku 5-7-5; tanka (5-7-5-7-7). Hispaania romansi värsimõõdus on 8 silpi, aleksandriinis 12 silpi. Riim ja kõlakujundid. Riim loob luuletuse kõlavuse (e eufoonia) ja rütmi. Riim on esmalt nägemus, siis väljendus (sobiv riib, siis mõtteseos). Riimid jagunevad algriimideks ja lõppriimideks. Algriim (e alliteratsioon) on sõnade esihäälikute kavatsuslik kordus; assonants on täishäälikualgriim ja kitsamas mõttes on alliteratsioon kaashäälikualgriim. Lõppriim on sõnade/värsside lõppude samakõla.
asutamisega ning trükikodade avamisega neis linnades(VIII saj). Neis tingimustes virgub ellu balti-saksa kirjanduse lisavõrsena eestikeelne ilmalik luule. Juhuluulet harrastavad vaimulikud või sellele kutsele valmistuvad üliõpilased. Erinevalt kirikikukirjandusele on see määratud ainult härrasseltskonnale. Esimese eestikeelse kirjutas Reiner Brockmann ,,Carmen alexandrinum esthonicum"(Opitzi poeetikareeglite järgi loodud eestikeelne laul aleksandriinis, 1637) Eestikeelseid laulutekste on käesolevast ajastust tuntud kakskümmend üheksa. Neist on enamik pulmalaulud, sellele lisaks ka mõned matuse- ja pühenduslaulud. Juhuluule sõnastus on enamasti raskepärane ja kohati üsna visalt mõistetav. Peapõhjus peitub siin keele vigasuses, rahvakauguses ja puisuses, mis luules veel enam häirib kui värsistamata tekstis. Oma osa etendavad ka arhailised sõnad ja sõnavormid, mis rahvakeelsusest hoolimata on tänapäeva lugejale võõrad
trükokidade avamisega neis linnades(VIII saj). Neis tingimustes virgub ellu balti- saksa kirjanduse lisavõrsena eestikeelne ilmalik luule. Juhuluulet harrastavad vaimulikud või sellele kutsele valmistuvad üliõpilased. Erinevalt kirkikukirjandusele on see määratud ainult härrasseltskonnale. Esimese eestikeelse kirjutas Reiner Brockmann ,,Carmen alexandrinum esthonicum"(Opitzi poeetikareeglite järgi loodud eestikeelne laul aleksandriinis, 1637) Eestikeelseid laulutekste on käesolevast ajastust tuntud kakskümmend üheksa. Neist on enamik pulmalaulud, sellele lisaks ka mõned matuse- ja pühenduslaulud. Juhuluule sõnastus on enamasti raskepärane ja kohati üsna visalt mõistetav. Peapõhjus peitub siin keele vigasuses, rahvakauguses ja puisuses, mis luules veel enam häirib kui värsistamata tekstis. Oma osa etendavad ka arhailised sõnad ja sõnavormid, mis rahvakeelsusest hoolimata on tänapäeva lugejale võõrad
gümnaasiumide ja ülikooli asutamisega ning trükikodade avamisega neis linnades(VIII saj). Neis tingimustes virgub ellu balti-saksa kirjanduse lisavõrsena eestikeelne ilmalik luule. Juhuluulet harrastavad vaimulikud või sellele kutsele valmistuvad üliõpilased. Erinevalt kirikikukirjandusele on see määratud ainult härrasseltskonnale. Esimese eestikeelse kirjutas Reiner Brockmann ,,Carmen alexandrinum esthonicum"(Opitzi poeetikareeglite järgi loodud eestikeelne laul aleksandriinis, 1637) Eestikeelseid laulutekste on käesolevast ajastust tuntud kakskümmend üheksa. Neist on enamik pulmalaulud, sellele lisaks ka mõned matuse- ja pühenduslaulud. Juhuluule sõnastus on enamasti raskepärane ja kohati üsna visalt mõistetav. Peapõhjus peitub siin keele vigasuses, rahvakauguses ja puisuses, mis luules veel enam häirib kui värsistamata tekstis. Oma osa etendavad ka arhailised sõnad ja sõnavormid, mis rahvakeelsusest hoolimata on tänapäeva lugejale võõrad
Ta uuris Machiavelli ,,Valistejat", mille võtmes ongi kirjutatud ,,Britannicus". Racine vaatab siin võimuiha kui ühte armuiha liiki. Ta ei olnud ühiskonna kriitik. Ülistas ülimat machiavellismi, jälgis pidevalt seda konjuktuuri. Kui ta sai kuningliku ajalookirjutaja koha, siis hakkas nii ülevoolavalt meelitama Louis XIV, kes teda noomitas, hakkas kuningale närvidele käima. Ta lõpetas oma kärjääri kuningliku ettelugejana. Kõik klassistlikud tragöödiad kirjutatud aleksandriinis. Andis endale aru võimukire hukatuslikkusest. 1670nendal kirjutatud ,,Berenike" - intriig, täpselt nädal pärast esietendust toob Moliere trupp välja sama näidendi Corneille'i kirjutatud. Kaks samasüzeelist näidendit üheaegselt. Arvatavasti tellinud üks isik, selleks isikuks Inglise Henriette, kes oli Louis XIV vennanaine. Mõlemas loos toodi armastus ohvriks poliitilistele kallutustele. Lugu Rooma imperaatorist Titusest, kes armastab juudi printsessi Bereniket
aastal, mujal Euroopas hakkas see kaduma pärast 1848. aastat. Eesti Vabariigis 1920. aasta põhiseaduse järgi tsensuuri ei olnud. Nõukogude Eestis kehtis tsensuur kuni 1. oktoobrini 1990. aastal. tsesuur paus värsi keskel (//), mis jaotab pika värsi kaheks. Väike tsesuur eraldab värsis ühe sõna teisest; suur tsesuur jagab värsi kaheks ning kordub tavaliselt kogu luuletuse ulatuses. Tsesuur ei tohi sõnu pooleks jagada. Tsesuuri kasutatakse näiteks heksameetris ja aleksandriinis. Näiteks: Milline saatus mis juhus // mis ammune igatsus kauge. + + + // + + + (Juhan Sütiste.) tsitaat mingist tekstist pärit sõnasõnaline väljavõte. Tsitaadi algust ja lõppu tähistatakse jutumärkidega. Tsitaadist välja jäetud sõnu märgitakse mõttepunktidega ja lauseid mõttekriipsudega, mis pannakse nurksulgudesse. Tsitaate kasutatakse oma mõttekäigu tõestuseks või millegi selgitamiseks, näitlikustamiseks
annaabi.ee 
