TRAGÖÖDIA Ühisjooned KOMÖÖDIA Kõrge zanr. Tegelased kõrgest 5 vaatlust. Kirjutatud Madal zanr. Vabamad reeglid. seisusest. Labasus ja vägivald värssides. Vähe Meelelahutuslik. Õpetlik. keelatud. Kujutati ülevaid tegevust, palju mono- Tegelasteks võisid olla lihtrahva tundeid. Mõistus tähtsal kohal. looge. esindajad ja keskklass. Aleksandriinides (paarisriimis). Tõepärasus. Tegevustikuks kaasaja igapäeva elu. Eeskujud antiigist. Kolme ühtsuse mõte. Tegelased tüpiseeritud. 2. Moliere tuntumad teosed, nende aegumatuse põhjused. Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjandusse. Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE ( 1622 1673). Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat
R. Brockmanni eripäraks teiste gümnaasiumiprofessorite seas on eesti keele võimaluste järeleproovimine õpetatud luules. Senini oli eesti keelt kasutatud vaid religioossete tekstide vahendamiseks, sellest tulenevalt ei olnud R. Brockmannil mingeid eeskujusid ega traditsiooni, millega haakuda. 1637 Hans von Hövelni pulmadeks kirjutatud ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum" (,,Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne aleksandriinides luuletus") ja sellele lisatud saksakeelne ,,Lectori Carminis Esthonici" (,,Eestikeelse luuletuse lugejale") näitavad, et R. Brockmann sidus eesti keeles luuletamise korraga kahte taustsüsteemi: saateluuletuse horatiuslik ülesehitus (vrd Horatiuse programmiline ood 1.1) põhimõttel ,,igaühele on oma tegevus armas" kuulutab eesti keeles luuletamise humanistlikule õpetlasele vääriliseks tegevuseks; teose pealkiri aga kinnitab Opitzi poolt saksakeelsele luulele kehtestatud reeglite
silmakirjalikkuse ja ametnike juhmi agaruse vastu. Samas laadis veel teinegi teos luule- ja proosakogu ,,HOOAEG PÕRGUS" (1873) Mallarme Pariisi-kodust kujunes kohtumispaik sümbolistidele-impressionistidele; tema vaimne mõju luuletajate ja kunstnike nooremale põlvkonnale oli suur. Tema suhteliselt väikesemahuline luulelooming jäi sümbolismis erandlikuks. Ta püsis kõige lähemal parnassi põhimõtetele, ta pööras erilist tähelepanu keele viimistletusele. Aleksandriinides luuletus ,,FAUNI PÄRASTLÕUNA" paistab silma sõnauuenduslikkusega ja kujunditihedusega. Eesmärgiks on ootamatute keeleseoste abil edasi anda elu maagiat ja süvaimpulsse, kaasa arvatud seksuaalteadvus. Sellest luuletusest oli inspireeritud Claude Debussy samanimeline prelüüd (1894). 2 CHARLES-PIERRE BAUDELAIRE (9. aprill 1821 Pariis 31. august 1867) oli prantsuse
1637 Heinrich Stahl avaldab (nüüd juba Tallinnas trükitud) eestikeelse lauluraamatu, teise osa pastoreile mõeldud käsiraamatust ,,Hand- und Hauzsbuch...". 1637 Heinrich Stahl avaldab esimese eesti keele grammatika ,,Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen". 1637 Reiner Brockmann kirjutab eestikeelse luuletuse ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum" (Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne luuletus aleksandriinides) ja seda saatva saksakeelse Lectori Carminis Esthonici (,,Eestikeelse luuletuse lugejale"), õigustamaks oma eestikeelset luuleharrastust, kui ta ise on sakslane (vt töölehelt). 1638 Heinrich Stahl saab Tallinna Toomkiriku õpetajaks. 1638 sünnib Prantsuse kuningas Louis XIV. Prantsuse näitekirjanik Pierre Corneille kirjutab draama ,,Le Cid". 3 1639 Reiner Brockmann saab Kadrina kirikuõpetajaks ja loobub Tallinna Gümnaasiumi professori kohast (NB! Kõne kooliõpilastele)
paremikku, lisaks sellele oli ta ka prosaist). Creutz ja Franzen => erinevalt soomekeelsest luulest on 18. saj lõpu rootsikeelsel lüürikal pakkuda nimetamisväärseid luuletajaid: Frese, Creutz, Franzen ja Choraeus. Kõik neli siirdusid Rootsi. Creutz kirjutas oma luuletoodangu Stockholmi aastatel, tema luule käsitles erootilisi teemasid ja pastoraalselt stiliseeritud loodust. Oli Põhjamaade rokokooluule tüüpilisim esindaja. Peateos on aleksandriinides kirjutatud ,,Atis ja Camilla" (1761), aine ja rekvisiitide poolest lamburiluule, kangelaste kujutuselt aga eepos, mis kajastab juba ka vararomantika käsitlust tunnete jõust ja õigustatusest inimelus. Lisaks sellele ka mõned pikemad luuletused ,,Suvelaul" ja ,,Daphne". Teene suutis esitada ajastu luulele ja mõttemaailmale omaseid jooni lihtsustatult, säilitades samal ajal isikupärase tooni. Franzen kuulub valgustusaja maailma, vahetu loodustaju ja isiklikum oma meeleolude kujutus
need kaks. Kuna Eesti on olnud vahepeal saksa mõjusfääris, siis see stiil on ka meile üle tulnud. 29. aprill Martin Opitz "Raamat saksa poeetikast" (1624). Aleksandriin oli prantsusmaalt hakanud levima, seda kasutasid pleaadi kasutajad ja ka teised. Nimi on pärit Aleksandri romaanist, mis oli 13.saj prantsusmaal loodud teos. 12-silbiline värss, kuuenda silbi järel on väike paus. 1637.aastal on esimene eestikeelne luuletus aleksandriini vormis, Reiner Brochmann - Eesti laul aleksandriinides oli pulmalaul. Paul Fleming (1609-1640) oli Opitzi õpilane. Diplomaatiline sakslaste missioon venemaale ja pärisasse, laevareis, Soome lahel oli suur laevahukk, seal kõik küll pääsesid ning sattusid Tallinnasse (tollasesse Revaliasse). Fleming armus eesti tüdrukusse Elsabesse ning paremik tema lüürikast on talle pühendatud. Hiljem jõudsid läbi venemaa kaspia merre, kus oli samuti laevahukk ja nad jälle pääsesid. Siis tuli
mis ei pea isegi traagiline olema. Zanri eeskujuks oli prantsuse näitekirjanduse klassitsistlik tragöödia, mis omakorda tuleneb Vana-Kreekast. Iseloomulik · ulatuslik (5 vaatust) · Prantuse stiilis avamäng (aeglane-kiire-aeglane) · Proloog (kuninga ülistus) · 3-ühtsus (aeg, koht, tegevus) · Prantsuse retsitatiiv peenelt väljatöötatud, teksti järgiv, süllaabiline, vahelduva taktimõõduga (tragöödianvärsid olid aleksandriinides, st 12-13 silbilised) refräänilaadsed korduvad meloodilõigud, küllaltki laulev · aaria air laulusarnane, vähe kaunistatud, süllaabiline meloodika, sageli refräänid · ansamblid · balletimuusika orkestripartituur 5 häälne · programmiline orkestrimuusika · au, armastus · seisuslikku segadust ei ole Kuulsaimad lüürilised tragöödiad on J. B. Lully "Atis" (1677) ja "Armide" (1686) Armide Armide
annaabi.ee 
