Näidend ise oli õieti üpris raskepärane ja lavastamatu, nagu klassitsismi lammutamisel ajuti ette tuli. · 1829 Marion Delorme - teooria ellurakendamine: kired, põnev sündmustik 17. sajandist, saladuslik kangelane, ümberriietumised jne. · 1830 Hernani - esietendus 25. veebruaril kujunes sõna otseses mõttes võitluseks klassitsistide ja romantikute vahel, skandaali põhjustasid juba esimesed värsid, kus aleksandriin murdus klassikalises kunstis lubamatul moel. Hernanis loobus Hugo klassikalise värsisüsteemi ja reeglite järgmisest, sõnavarapiirangutest ja ümbesütlemistest, koha- ja ajaühtsusest. Näidendi kangelane esindab romantilist ideaali. · 1838 Ruy Blas - temaatiliselt otsekui "Hernani" järg, kuid ei kauge liialt klassikalisest vormist: ühtne tegevus, lihtne intriig; musikaalne värss. Hugo luule · 1822 Odes
Sümbolistlikud ideed
Naturalistlikud elemendid
Kurja lille põhiteemasid on ideaalide kättesaamatus ja kurjuse valitsemine,
tõi luulesse suurlinkliku võõrandumise problemaatika
Erootilises luules esineb ka groteski
4 Vastavused/correspondence
Loodust võrreldatakse inimlikku asjadega
Häältekirjeldus, värvide, muusikalõhn
Puu on sümbol
Naturalism dekadentism
Rafineeritud
Aleksandriin 12 silpi
LXXVIII Spleen
Väljapäästamatu kirjeldus
Nahkhiired,ämblikud
Surma teema
Visuaalne esteetika
Üksindus
Dekadentlik estetika
Müstilisus, salapära, spleen
Sümbolistlik luule (filosoofiline taust, vormilised uuendused,
tähtsamad esindajad)
Vastand realismile
Romantilisema elutunde
Süntees
Kõik on omavahel seotud, platonistlik idee maailma
muusade elupaik, sõda kui pahe, üliõpilaskommete kujutamine; tuntud luuletajaid: Laurentius Ludenius, Friedrich Menius 2. Tallinna luulering vabam konventsioonide ja vormide osas, meelelisem ja isikupärasem, puhtad riimid, loomulik sõnarõhk; mõjutatud tugevasti saksa barokist; kirjutati enamasti saksa keeles; levis Tallinnas 1630-60. aastatel; vormid: sonett, epigramm, aleksandriin; motiivid: sõda, pühenduslaulud Gustav Adolfile, saatus, antiikmütoloogia, Tallinn, meri ja mereleminek, naised, eesti keel; tuntud luuletajaid: Paul Fleming (koondas Tallinna kooli juurde luuletajate ringi), Rainer Brockmann (Flemingi õpilane) Herderi tähtsus Baltimaade kultuuriloos; Üks balti valgustuse juhtfiguure koos Katariina II ja literaat Garlieb Merkeliga; tema nägemuse kohaselt pidi haridust andma emakeeles; Herderi kultuuriteooria: kasvamine (luule,
Katharinen) perioodil ilmus R. Brockmannil 4 iseseisvat õnnitlustrükist. R. Brockmanni ilmalikus juhuluules on esindatud nii ladina (24 luuletust) ja kreeka keel (üllatavalt vähe gretsistikaprofessori kohta, vaid 4 luuletust) kui ka vastavalt kõige aktuaalsematele kirjanduspüüdlustele saksa keel (33 luuletust). Luulevormidest on ladina- ja kreekakeelsetes luuletustes kasutust leidnud eleegia, epigramm, paroodia ja anakreontiline luuletus; saksakeelses luules sonett, aleksandriin, mitmed trohheilised ja jambilised värsivormid. R. Brockmanni eestikeelne juhuluule R. Brockmanni eripäraks teiste gümnaasiumiprofessorite seas on eesti keele võimaluste järeleproovimine õpetatud luules. Senini oli eesti keelt kasutatud vaid religioossete tekstide vahendamiseks, sellest tulenevalt ei olnud R. Brockmannil mingeid eeskujusid ega traditsiooni, millega haakuda. 1637 Hans von Hövelni pulmadeks
Rüütli kuju on idealiseeritud. Tema vastaseks on tavaliselt kultuuritu aadlik, aga ka hiiud, koletised, nõiad. Juttu on lossidest, pidudest, turniiridest. Kurtuaasse romaani vanimad teosed on antiikteemalised. 12. sajandil oli Prantsusmaal huvi rooma kirjanduse ja filosoofia vastu. Keskuseks oli Orleans, kus õpetlased tutvustasid Vergiliuts, Horatiust. Varaseim antiikteemaline keskaegne romaani on Aleksanrdi romaan. Teose populaarsust näitab see, et romaani värsimõõt aleksandriin kujunes väga palju kasutatud mõõduks. Antiikainelistest armastusromaanidest on tuntumad Vergiliuse eepos 'Aeneis' ainel loodud 'Aenease romaan' ja 30 000 värssi hõlmav 'Trooja romaan'. Kurtuaassestest romaanidest on kõige rikkalikumalt esitatud bretooniainelsied teosed, mille süzee lähtub keldi rahvaluulest ja mida autorid on täiendanud erootiliste ning fantastiliste elementidega. Bretooniaineline rüütlieepika jaguneb laadilt nelja sarja: 1) värssnovellid nn bretooni leed
Pedro Calderón de la Barca- Eur suurim baroki dramaturg; esindab küpset barokki; ülistab inimese sisemist vabadust; sümbolid, allegooria esipl; peateos "Elu on unenägu". Klassitsism- Tekkis barokile vastukaaluks Pr-l; eksisteeris Eur kultuuris 17.& 18s. Luules hinnati puhtaid riime& ranget vormi. DR. Klassits tragöödia- pidi olema ainult värssteos; vaatusi pidi olema 5; valitsev värsivorm oli aleksandriin; tegelased pidid Levinuim seisukoht - renessanss sai alguse 1300-1350a vahel. Sel ajal lõppes kultuuriloos keskaeg ja algas R. It sai alguse. Burckhardt- Rajastu algas kui tunnistati inimese võimet olla kunstnik ja looja. R- inimene kui isiksus, in individuaalsus, humanism, antiikkultuuri taasavastamine, trükikunsti avast, raamatute laiem levik, reformatsioon, Am avastamine, moraalikriis. Rkirjanduse zanrid: novell (Giovanni
positsioonist (viimik) - rõhutu osa värsitüvest ülejääk intervall - värsitüve sisesed nõrku positsioone (rõhutud) (klausel) - luule seisukohast tähtis viimane silp? värsirõhk (nb! - on arsis; u on teesis binaarmõõdud x' x trohheus u x x' jamb u ternaarmõõdud x' x x daktül uu x x' x amfibrahh uu x x x' anapest u u 1. Silbiline ehk süllaabiline värsisüsteem (näiteks aleksandriin, haiku (5+7+5), tanka (5+7+5+7+7)) 2. Silbilisrõhuline ehk süllaabilistooniline värsisüsteem trohheus x' x Vaikne kena kohakene, kõige kallim surmani. Armas isamajakene
17.sajandi esimesel aastakümnel lõi Shakespeare tragöödiad, mis on suurteostena läind maailma ajalukku: "Othello" ,"Kuningas Lear", Tema kuulsaimaks näidendiks on peetud "Hamletit". Klassitsistlik tragöödia Klassitsistlikule tragöödiale olid kardinal Richelieu ja Prantsuse Akadeemia poolt kehtestatud eriti ranged reeglid, sest tegemist oli n-ö "kõrge zanriga". Tragöödia pidi olema: värsivormis; 5-vaatuseline; värsivormiks aleksandriin; ei olnud lubatud madalad seigad, füüsiline vägivald, labased väljendid; tegelased pidid olema kõrgest soost; tegevusaeg pidi mahtuma ühe ööpäeva sisse; tegevuskohta ei tohtinud muuta; keelatud olid kõrvaltegelased ja kõrvalliinid; keelatud oli kõik eba- ja üleloomulik. (Pierre Corneille ; Jean Racine) Klassitsistlik komöödia Komöödia pidi olema 5-vaatuseline ja värsivormis; meelelahutuslik ja pidi olema seotud
klassitssistlikus tragöödias lubamatu. · Ajaühtsus kogu tragöödia sündmustik pidi mahtuma ööpäeva või veel parem võtma samapalju aega kui näidend ise. · Tegevusliini ühtsus kõrvalliinide mitte lubamine tegevuses pidi suurendama näidendi tõepärasust. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Tragöödia võis olla ainult värssteos, vaatusi pidi olema 5. Valitseva värsivormina kujunes välja aleksandriin, mille riimipaare draamas nimetati ,,heroilisteks kupleedeks". Tragöödia laval ei olnud lubatud ,,madalad" seigad, füüsiline vägivald, labaste väljendite kasutamine. Tegelased pidid olema suursugused juba päritolult, sest oldi veendunud, et tragöödiale sobivaid ülevaid tundeid ei saa edasi anda lihtlabane kodanlane või plebei. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistlikku kire
(1) foneemikoosluse ühtelangemise aste (täisriim (õied : põied) vs irdriim (laiemas mõttes) (õied : köied) (2) silbiarv (meesriim (1 silp) ja naisriim (2 silpi) ...) (3) asend värsis (eesriim, siseriim, lõppriim ...) (4) asend stroofis (paarisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab) ...) Stroofika (1) kaksikvärss ehk distihhon (2) kolmikvärss ehk tertsett (3) nelikvärss ehk katrään Euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused (1) aleksandriin, haiku, tanka (2) eleegiline distihhon (heksameeter + pentameeter) uu uuuuuuuuu u u u u // u u u u u (3) sonett (14 värssi, silbiline süsteem (11 silpi värsis ja 154 tekstis); silbilisrõhulises süsteemis viisikjamb; 3 sonetiliiki : (3.1) Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3). Katrääne ühendavad riimid ja tertsette ühendavad riimid ning kindlad riimiskeemid
2. Irdriim, kus sarnaste kõrval esineb ka erinevaid häälikuid (müts:kets) 3. Paarisriimid (aabb, aabbcc) 4. Ristriimid (abab, abcabc) 5. Süliriimid (abba, abbba) 6. Ahelriimid (aba bcb cdc) 7. Lausriimid (aaaa) 8. Segariimid (aaca, ababcc) Euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused: (1) aleksandriin, haiku, tanka (2) eleegiline distihhon (heksameeter + pentameeter) uu uuuuuuuuu u u u u // u u u u u (3) sonett (14 värssi, silbiline süsteem (11 silpi värsis ja 154 tekstis); silbilisrõhulises süsteemis viisikjamb; 3 sonetiliiki : (3.1) Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3), katrääne ühendavad riimid ja tertsette ühendavad riimid ning kindlad riimiskeemid, sisus
6. Saksakeelne luule Eestimaal: Tallinna luules on tähtis mängulisus, anagrammid. Palju on säilinud epigramme, satiirilisi luuletusi. XVII saj esimesel poolel oli vaimueliit koondunud Tallinna ümber. Aadlikud kirjaelus ei osalenud, küll aga kirjutati neile luuletusi. Enim kirjutati pulmalaule, seejärel matuselaule, teelesaatmisluuletusi. Vähem nime-, sünnipäeva ja laste sünni puhul, aastaaegade vaheldumise puhul. Esimene Tallinnas trükitud luuletus: Timotheus Poluse aleksandriin. Luulemotiivid: motiivirepertuaar nagu Saksamaalgi. Üsna palju kirjutatakse luuletusi sõjateemal. (Saksamaal oli just 30 aastane sõda), samas roomustatakse, et Eestimaal on vaid ,,armusõda". Mütoloogilised tegelased tähtsad: Amor, muusad, Apollo. Luuletusi kirjutatakse ka Tallinna linnast. Luuleharrastus jaguneb: uusladina luule ning saksa barokkluule. Tallinna lamburiselts:Sinna kuulusid Paul Fleming, Timotheus Polus (luulekunsti professor),
väga raske.Isegi raskem kui kurb olla (Alliksaar) Kuidas, kuidas mitte raisa- ta nüüd aega ega raha (M. Under) Meetrum nõrkade ja tugevate silbipositsioonide seaduspärane vaheldumine värsis Värsisüsteemid · Silbiline (süllaabiline) · Prosoodilised · Silbilis-prosoodilised Silbiline (süllaabiline) süsteem · Jaapani süllaabika (haiku 5+7+5, tanka 5+7+5+7+7) · Itaalia 11-silbik (4./6. ja 10.silp rõhulised) · Prantsuse 12-silbik (aleksandriin; 6. ja 12. silp rõhulised) Haiku (5+7+5) Mihklipäike, hapu nagu jõhvikas irvitab soo peal. (P.-E. Rummo) Tanka (5+7+5+7+7) Öine tormiulg varjude vappumine hirmuunenäod Äkki toas nagu laevas must kodutuse tunne (M. Nurme) Prosoodilised süsteemid · Välteline ehk kvantiteeriv- korrastatud pikkade ja lühikeste silpide arv · Rõhuline ehk aktsendiline- tugevad positsioonid · Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteeriv Välteline ehk kvantiteeriv süsteem
Nad tahtsid esteetiliselt kõrgtasemelist luulet, hakati viljelema uusi kirjandusvorme, mida tolleaegne pratsusmaa ei tundnud. Rahvuslik luule jäi kõrvale (rahvaluule). Oli varajane teadlik toiming, olid väga radikaalsed, matkisid luules ladina keele lausestust. Prantsuse keel ladina keele eeskujul. Kuid niisugused radikaalsed uuendused läbivad väga harva rahva igapäevakeelde. Bellay eestvedamisel toodi esile aleksandriin 12silbiline värss, mis on poolitatud tsensuuriga (väike paus), paarisriimid. Seda on hiljem kasutanud ka pratsuse draama, ning sellest sai üheks kasutatumiaks vormiks prantsusmaal. Ronsard matkib antiigi kirjnikke. Tema sonetid on kõige kuulsamad, sest ta toob sisse ka mingisuguse filosoofilise erinevuse. On palju maisem, ei ole platoonilisust ja õhkamist. Kõik teised tahtsid millegipärast Petrarca moodi kirjutada, aga Ronsard mitte. Armastuse reaalsem pool. Kutsub üles
Giovanni" 1787, "Così fan tutte" 1790. 19. Mozarti ,,Võluflööt" singspiel ja ,,suur ooper". 20. Mõisted. tenor, sopran, bass, retsitatiiv, aaria, ariooso, stseen, stile recitativo, stile rappresentativo, stile concitato, monoodiline stiil, basso continuo, intermeedium, pastoraal, dramma per musica, dramma in musica, favola in musica, libreto, prantsuse avamäng, itaalia avamäng, prantsuse klassitsistlik tragöödia, aleksandriin, ballet de cour, comédie- ballet, tragédie lyrique e. tragédie en musique, opéra-ballet, maskimäng, semiooper e. dramatick opera, opera seria, lieto fine, intermezzo, opera buffa, dramma giocoso, opéra comique, melodraama. Kirjandus (valik): The New Grove Dictionary of Opera 1992. Ed. by Stanley Sadie. London: Macmillan Reference Limited. The Oxford Illustrated History of Opera 1994. Ed. by Roger Parker. Oxford, New York: Oxford Univ. Press. Warrack, John, West Ewan 1992
17. Klassitsistlik draama (Molière'i Näidendid) · Klassitsistliku teatri algus langes Prantsusmaal kokku ajaga mil kardinal Richelieu oli oma võimu tipul, tegutsema hakkas Pariisi Akadeemia. Akadeemikud ja kardinal ise sekkusid pidevalt teatriellu, see pidi kõigiti vastama absolutistliku riigi nõuetele. · Tragöödias kui kõrges zanris aeti asi eriti tähtsaks ja piiritletuks. · Valitseva värsivormina aleksandriin; madalaid seiku, füüsilist vägivalda, labaseid väljendeid ei tohtinud tragöödias olla. · Sündmused pidid mahtuma ühte ööpäeva ja ühte tegevuspaika tõepärasus oleks nii ehk suurem. · Igasugune üleloomulikkus on taunitav, seiklused ei mahu tragöödiasse enam. · Sündmustiks pidi mahtuma nüüd kõnesse, seega monoloogide osa kasvas. Pikad arutlused, mõtisklused, analüütilisus, psühholoogilisus. Pierre Corneille
Rüütlikirjandus levis enim Prantsusmaal. Põ-Prantsuse laulikuid (enamasti aadlikke) hakati kutsuma truväärideks. Truvääride loomingus kasutati mahukate jutustuslike värssteoste zanrinimetusena esmakordselt sõna roman, mis hiljem tähistab proosatekste. Vahemere ääres, Itaalia lähedal õitses lüüriline luule, mida kirjutati provanssaali keeles. Varajaste rüütliromaanide aines pärineb antiigist, nt ,,Aleksandri romaan" kujutas Aleksander Suure elu sellest sai alguse aleksandriin ehk 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel. Rüütliromaanid räägivad armastusest. Kõige rikkalikumat ainest pakkusid rüütliromaanidele muistsed keldi müüdid ja pärimused (nt ,,Tristan ja Isolde"), mille keskne kuju oli brittide legendaarne kuningas Artur (pärit 5. või 6.saj). Arturi- ehk ümarlauaromaanides oli 8-silbiline paarisriimiline värss. Arturi-romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda, nagu nad kuulunuks truvääride kaasaega.
reeglite kogumikuks. Näidendis: o Kolme ühtsuse reegel (aeg, koht, tegevus). Tegevus pidi mahtuma 24h sisse, kogu tähelepanu suunatud ühele kindlale tegevusele (ei tohtinud olla kõrvalliine) ning tegelaskujud võisid olla kahesugused: antiikkangelased või kõrgseltskonda kuuluvad kaasaegsed inimesed. o Ei tohtinud olla ühtegi vägivalla stseeni. o Värsimõõduks oli aleksandriin, ei esinenud proosakõnet, ei olnud midagi fantastilist ega väljamõeldut. o Näidendis pidi olema 5 vaatust. Luules puhtad riimid, ranged vormid. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. 5. Iseloomustage modernismi põhilisi hoiakuid. Milles need avalduvad?
Tema näidendites vahelduvad tegevuskohad ja kasutab tegelastena maisete ihadega inimesi nagu don Juan. 22. Klassitsistlik tragöödia, Corneille ja Racine Klassitsistlik tragöödia Klassitsistlik tragöödia sai alguse Prantsusmaal, kui võimul oli Richelieu. Klassitsistlikus tragöödias ei tohtinud kunagi kõrvale kalduda „kolmest ühtsusest“. Vaatusi pidi olema 5. Tragöödia võis olla ainult värssteos. Seega reeglistik oli üpris karm. Valitsevaks värsivormiks sai aleksandriin. Tragöödia tegelased pidid olema oma päritolult suursugused, sest oldi veendumusel, et mõni lihtne kodanlane ei saaks suursuguseid ja ülevaid tundeid, mida tragöödia jaoks vaja oli, edasi kanda. Tragöödia pidi kestma vaid ühe ööpäeva, piirduma ühe tegevuspaigaga, et säilitada näidendi tõepärasust. Kuna tegevuspaiku muuta ei saanud, suurenes tegelaste monoloogide osa. Nende pikad arutlused ja mõtisklused aitasid kaasa psühholoogilise suuna arengule klassitsistlikus teatris.
Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb eemalduda keskaegsest traditsioonist ja pöörduda antiigi ja itaalia R eeskujude poole. Pöörang toimus ja see oli väga sügav, müju vältas rohkem kui mujal Euroopas. Asetavad rahvusliku luule traditsiooni täiesti uuele, erinevale tasemele. Senised vormid ei lubanud tundepeenust väljendada. Kõike ei saa siiski omaks teha, äärmuslikemaid uuendusi ei võetud omaks. Keskaegsed vormid jäid aga tõesti minevikku Prantsusmaal. Aleksandriin riimipaarid läbivad kogu luuletust. paarisriimide kasutamine, tsensuur vahel, põhiliselt 12 silbilised. Plejaadi luuletajad viljelevad enim sonette. Bellay ei harrastanudki muid vorme. 1502-1530 elas. Suguvõsas kõrgetel kohtadel inimesi. Itaalias mingi aeg. Sonettidest suur hulk pühendatud Itaaliale. Kunagise rooma allakäiku väljendab. Kaasaja allakäik. Pessimistlikud toonid. Teine teema on igatsus sünnimaa Prantsusmaa- järele.
A. Alliksaar Kuidas, kuidas mitte raisa- 21 ta nüüd aega ja raha... M. Under Värsiskeemid kujunevad meetrumi ja rütmi alusel. Rütm on individuaalne, meetrumist kõrvale kaldumise skeem. Värsisüsteemid 1. silbiline ehk süllaabiline süsteem. Korrastatud silpide arv. Haiku (5+7+5 silpi) ja tanka (5+7+5+7+7 silpi), jaapani süllaabikat on raske tõlkida. Prantsuse aleksandriin. 2. prosoodilised süsteemid a. välteline ehk kvantiteeriv. Pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. Vanakreeka, ladina, araabia, sanskriti keeles. Klassikaline on heksameeter, mille tõlkimisel kasutatakse silbilis-rõhulist värsisüsteemi. b. rõhuline ehk aktsendiline. Korrapärastatud pearõhu silpide esinemus värsis. Tugev positsioon, iktus ja mitteiktus
aktsentueeriv värsisüsteem vt rõhuline värsisüsteem. akrostihhon luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel. Aleksandriini kasutati esimest korda Makedoonia keisri Aleksander Suure seiklusrohket elukäiku kujutavas "Aleksandri romaanis" (XIII saj). Näiteks Moliére (16221673) komöödia "Tartuffe" August Sanga tõlkes. Need, kes tunnevad mind, / need teavad, et ei asu iial püüdma mu hing / minu enese kasu. Maistel varadel on / mu silmis odav hind, võltsi säraga need / ei suuda petta mind.
kuulda polnud neist arvutuist majalobudikest, mis kubisesid varastest, lõbütüdrukuist, varastatud või vallaslastest, tunti lõbutsev torn ikkagi ära ta lakkamatust lärmist, punasest valgusest, mida luukidest, akendest, müürilõhedest ja piludest nagu pooridest immitses. Alumisel korrusel, keldris, asus niisiis kõrts. Sinna mindi madalast uksest ja järsust trepist, mis oli jäik nagu klassikaline aleksandriin. Ukse kohal sildi asemel oli mingi plätserdis, mis kujutas vastsete müntide kuhja ja tapetud kanapoegi ja kus seisis naljatav kiri: «Hingekellalööjate kõrts.» ühel õhtul, kui Pariisi kellatornidest oli juba helisenud tulede kustutamise signaal, oleksid vahiseersandid jubedassse Imede öue sattudes võinud märgata, et hulguste juures käis elavam askeldus kui muidu ja et seal rohkem joodi ning kõvemini vannuti kui tavaliselt. Ka
annaabi.ee 
