suhtumine sakslastesse: alguses hästi tänu emapoolsele mõjutusele oli ta saksa võimus kasvanud, aga samas tahtis baltisakslaste võimu tühistamist ja võitles sakslaste vastu. panus liikumisse: Sakalaga ajakirjanduse edendamine, edendas majandust, põllumeeste selts. Jakob Hurt haridus: Põlva kihelkonnakool, Tartu kreiskool , Tartu gümnaasium ja Tartu ülikooli usuteaduskond. ametid: Vanemuise selts, Eesti Postimehe lisalehe toimetaja, kirikuõpetaja Otepääl, Aleksandriakooli komitee president. suhtumine kirikusse: hästi, sai usulise kasvatuse ja ta sai kirikuõpetaja koha, Lutheriusu pooldaja. suhtumine sakslastesse: pigem halvasti, ta rõhutas Eesti keele õppimist ,,Meie maal" kuid otsest vastast temast polnud. panus liikumisse: rahvaluule kogumine, UUE KIRJAVIISI KASUTUSELE VÕTT, pidas peokõne. August Kitzberg kirjanik ja vallakirjutaja Ado Grenzstein rahvuslikus liikumises osalenud venestuse pooldaja,
Käisin ka Sooväljal vaatamas, aga need on veel hullemad, ligipääs ka raskem kui Vargamäele. Oli paar õige suurt, Paluka ja Sõõrussaare, kuid nende peale ei hakanud minu hammas: põlnud raha.". Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangalaenuga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. Hoo sai sisse ka rahvuslik ärkamine. 1857. aastal ilmus Johann Voldemar Jannseni ajaleht Perno Postimees, 1860 Aleksandriakooli rajamise idee, 1865 alustasid tegevust mõjukad laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas, millest hiljem kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid,1869 esimene üldlaulupidu Tartus. 1870. aastad olid ärkamisaja alguperioodi õitsenguajaks. 1)Vargamäe oli Andrese saabudes väga kehvas seisus. Talu asus soises piirkonnas. Juba kohalejõudmisega oli palju probleeme, sest tee oli nii pehme, et hobusel oli sellest
töötavalt kuulsalt eesti soost maalikunstnikul Johann Kölerilt. Võrumaal koolmeistri peres sündinud ja vennastekoguduse vaimus üles kasvanud Hurt oli tollal veel Tartu ülikooli teoloogiatudeng, kes oli juba tähelepanu äratanud oma tegevusega Õpetatud Eesti Seltsis. Nii tekkis paljude rahvusmeelsete isikute vahel koostöö mingi konkreetse eesmärgi nimel. Peterburis märkimisväärset mõju omavad baltisakslased suhtusid Aleksandriakooli ideesse paraku tõrjuvalt ja nii venis loa saamine kuni 1869.aastani. Paralleelselt eeltöödega Aleksanriakooli rajamiseks käivitus nn palvekirjade aktsioon, mile tähsamateks osalisteks olid Viljandimaa mehed vennad Petersonid ja Johann Köler ning nn Peterburi patrioodid. Nii nimetati pealinnas karjääri teinud kuid rahvusliku meele säilinud eestlasi, nagu keisri ihuarst Philipp Karell jt. Aktsiooni tulemusena sündis suur ühine
annaabi.ee 
