Aleksandr Aleksandrovitš Blok vene luuletaja • 28. november 1880 Peterburi • Haritud aadliperekond: • Isa õigusteaduste professor Varssavi ülikoolis, andekas pianist • Ema suurte kultuurihuvidega • Vanaisa Peterburi ülikooli rektor • Vanaema tõlkija • 1906. aastal lõpetas Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna Looming • Esimesed värsid kirjutas Blok 5-aastaselt • Inspiratsiooni sai vanavanemate kodukohast Šahmatovost, XIX saj vene luule traditsioonidest, sümbolistidest (Brjussov, Solovjov jt) • “Värsid Kaunist Daamist” (1904) L. Mendelejevale • Tunnustus saabus kiiresti: • Teda võrreldi A. Puškiniga • 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks Ljubov Mendelejeva ja Aleksandr Bloki pulmapilt Aleksandr Bloki luule • Noorpõlve värsid innustasid aina enam luuletama. Blok jäi
- kujundite kasutamine - lõpus tavaliselt moraal - Aisopos, Jakob Tamm Värssromaan – värsivormis teos, millel on romaani ülesehitus - Puškin „Jevgeni Onegin Lüürika – lüüra saatel lauldav, tundeküllane Vanimad näited pärinevad kolmandast aastatuhandest eKr: - kaebelaulud - vaaraodele pühendatud kiituslaulud (oodid) - jumalate ülistuslauulud (hümnid) - kaluri-ja karjaselaulud Lüürika žanrid: - ood – pidulik, ülev luuletus, kiidulaul - epigramm – esialgu kiri mälestussambal, hiljem lühike puändiga lõppev pilkelaul - haiku – Jaapani klassikaline miniatuurne luulevorm koosneb kolmest reast ja 17 silbist ( 5-7-5) teemaks looduse ja inimtunnete seos vihjega aastaajale Sonett Meeldetuletuseks: - värss – üks luulerida - riimiskeem – näitab kuidas riimuvad sõnad paiknevad o AABB – paarisriim o ABAB – ristriim
LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus
Muidugi on võimalik, ct Ravaillacil polnudki kaassüüdlasi, ja kui tal neid oligi, siis ei tarvitsenud nad 1618-nda aasta tulekahjus süüdi olla. On veel kaks teist üsna tõenäolist seletust. Esiteks see suur, küünrapikkune ja jalalaiune leegitsev täht, mis, nagu kõik teavad, taevast 7-ndal märtsil pärast keskööd Justiitspalee peale langes. Teiseks see Theophile'i* neljarealine salm: 9 Jah, polnud nali, mis kord sellest tuli, et daam Justiits liig palju vürtsi sõi: suulagi vürtsist hõõguma tal lõi ja teda kõrvetas kui lõõmav tuli.1 Mida ka arvata -sellest kolmekordsest -- poliitilisest, loodusteaduslikust ja luulekujulisest -- seletusest Jus-tiitspalee tulekahju kohta 1618-ndal aastal, igatahes üks asi on kindel, nimelt tulekahju ise. Selle hävituse tõttu, kõigepealt aga mitmesuguste paranduste tõttu, mis lõpu tegid sellelegi, mida tulekahju oli säästnud, on väga vähe säilinud Prantsusmaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
