Kindralmajor Aleksander Tõnisson Erko Tölpt Vanalinna Hariduskolleegium 10.10.2016 Aleksander Tõnisson Aleksander Tõnisson sündis 17. aprill 1875 Tartumaal ja suri 30. juuni 1941 Tallinnas. A.Tõnisson oli Eesti sõjaväelane kelle auastmeks oli kindralmajor mille ta sai 1918 ja 1934-1939 oli ta Tartu linnapea ning 1939-1940 oli ta Tallinna ülemlinnapea. Tõnisson õppis Eesti Aleksandri linnakoolis Põltsamaal ja 1897-1899 Vilno sõjakoolis. Sõjaväeline teenistuskäik Teenistuskäik vene sõjaväes - Sõjaväeteenistusse astus A. Tõnisson 30.august 1896 teise järgu vabatahtlikuna. 29
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12
Eesti Kaitseväe juhid I vabariigi ajal Mihkel Rebane Karl Kangur Sirli-Johanna Lump Hiljar Laansalu 11B klass Kaitseväe ajalugu Pärast Vabadussõda säilis Eesti riigikaitse struktuur laias laastus muutmatuna, seades eesmärgiks saada moodsa lääneliku väikeriigi armeeks. Aleksander Tõnisson Click to edit Master text styles Pärast Saksa vägede lahkumist 1918 ülendas Eesti Ajutine Second level Valitsus ta kindralmajoriks ja nimetas Third level Eesti sõjaväe ülemjuhatajaks. Fourth level Pärast kindral Johan Laidoneri Tallinna Fifth level jõudmist detsembris 1918 usaldati tema
Jaan Tõnisson sündis 1868. aastal Viljandi vallas, Tänassilmas. Ta suri 1941. aastal Tallinnas. 19051917 Eesti Rahvameelse Eduerakonna juht.19151917 Ajutise Põhja-Balti Komitee esimees. 19171919 Eesti Demokraatliku Erakonna juht. 19171918 Eesti välisdelegatsiooni juht. 1919 1932 Eesti Rahvaerakonna juht. 19191920 Asutava Kogu liige. 18. novembrist 1919 28. juulini 1920 peaminister. 30. juulist 1920 26. oktoobrini 1920 peaminister. 9. detsembrist 1927 4.detsembrini 1928 riigivanem. 19311932 välisminister. 18. maist 1933 21. oktoobrini 1933 riigivanem. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse pe
muutused rahva mentaliteedis Kaitseliidu taastamine, kapo tugevdamine EESTI ERAKONNAD Põllumeeste Kogud (PK). Päts, Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Soots, Jüri Uluots. 1920 – Eesti Maarahva Liit (Lõuna-Eesti suurtalunikud) + Eestimaa Talurahva Liit (Põhja-Eesti) + kaupmehed, töösturid, poliitikud. Alates 1923–24 oli ainult maarahva partei. Eesmärk: põllumajanduse arendamine suurte ostutalude kaudu. Rahvaerakond (RE). Tõnisson, Jüri Jaakson, Jakob Westholm, Peeter Põld, Anton Jürgenstein. Ideed: rahvuslus, sotsiaalne õiglus, demokraatia, liberaalne majandus. Kristlik Rahvaerakond (1919–1931, KRE). Eraldus Rahvaerakonnast (erinev suhtumine riigi ja kiriku vahekorda). Jakob Kukk, Hugo Bernhard Rahamägi, Johan Kõpp, Nikolai Kann, Friedrich Sauer, Friedrich Akel. Suurim saavutus oli 1923 rahvahääletus usuõpetuse küsimustes, mis lülitati kooliprogrammi vabatahtliku ainena. Eesti Tööerakond (ETE)
1. Eesti 1905. a. revolutsiooni eel · Ärkamisaja kogemused seltsid ollakse harjunud koos käima ja arutlema, lehed ollakse harjunud lugema tüli Jannsen+Hurt vs Jakobson · Eestlased: a) rahvus tunnetatakse end ühtsetena b) vabad/linnades pärisorjusest vabanetud, peremehetunnetus · Poliitikas kujunenud: - Konservatism - Liberalism (mõõdukas* ja radikaalne* suund) - Sotsialism* (eriti linnades, töölisklassi seas) · Mõõdukas suund sakslastega samad - Jaan Tõnisson õigused · Sotsialistlik suund - "Postimees" - Mihkel Martna - Tartu; Lõuna-Eesti · Radikaalne suund - "Uudised" (Peeter - Nn aatemehed - Konstantin Päts Speek) - Rahvustunnetus: - "Teataja" - töölised, üliõpilased, saksluse vastu; eesti - Tallinn; Põhja-Eesti haritlasi (E. Vilde, G.
· kubermangukomissari abid Põhja- ja Lõuna-Eestis (Jüri Jaakson, Kaarel Parts) · valitav Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev senise rüütelkonna maapäeva funktsioonid + · kubermangu administratiivne ja majanduslik juhtimine Eestlaste poolt võetakse üle seni sakslaste käes olnud linnavalitsused. Algab rahvusväeosade loomine. Tallinnas 1. Eesti jalaväepolk (Aleksander Tõnisson). 2.4 Parteide kujunemine 1. Eesti Rahvameelne Eduerakond - Jaan Tõnisson. 2. Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond - Ado Birk. 3. Eesti Maarahva Liit (Maaliit) - Konstantin Päts. Asutati altpoolt tuginedes põllumeesteseltsidele. 4. Vabariiklaste Liit - Julius Seljamaa. Alustas tegevust Peterburis, Kroonlinnas ja Helsingis. Olulisim saavutus 26. märts 1917 meeleavalduse organiseerimine Peterburis. 5. Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk sotsialistlike ja demokraatlike
Selle päästis rusude seast Alfred Vosmi. Bareljeef leidis oma koha ka uuel, taastatud mälestussambal, mis valmis Eesti Vabariigi 80. aastapäevaka ja avati pidulikult 22. veebruaril 1998. aastal. Vabadussõja juhtide terviklik memoriaal avati 28. novembril 2000.aastal. Lisaks E.Põdderile ja J. Untile said samasugused mälestusplaadid veel Arthur Alexander Lossmann, Andres Larka, Paul- Adolf Lill, Karl Parts, Jaan Soots, Nikolai Reek, Johan Pitka, Aleksander Tõnisson, Otto Heinze ja Voldemar Viktor Rieberg. Raudteelaste Kodu Tallinnas Avati 17.11.1934 Tallinnas Kopli tänaval asunud Raudteelaste Kodu ehitati 1930. aastal. Kaitseliidu Tallinna Maleva Raudtee üksik-pataljoni 10. aastapäeva pidustuste käigus avati 17. novembril 1934. aastal Raudteelaste Kodu saalis mälestustahvel neile raudteelastele, kes langesid ametikohustuste täitmisel Vabadussõjas. Graniittahvlile oli raiutud 8 langenu nimed. Tahvli avas Kaitsevägede ülemjuhataja
taastamiseks ning nimetas 18. septembril ametisse valitsuse eesotsas O. Tiefiga. Samal 3 sügisel otsustas ta emigreeruda. Rootsi saabus ta lootusetult haigena. J.Uluots suri Eesti Vabariigi õigusliku peaministrina presidendi ülesannetes Rootsis 9. jaanuaril 1945. aastal. JÜRI ULUOTS ELULUGU Jüri Uluots sündis 13. jaanuaril 1890. aastal Jaanse talus Uluste külas Läänemaal. Jüri oli vanim laps oma viie venna-õe kõrval. Haridusjanulise poisi tee viis vallakoolist Karuse kihelkonnakooli ja edasi Pärnu linnakooli ning siit Pärnu gümnaasiumi. Kooli kõrvalt teenis ta elatist eratunde andes (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf).
asjus kukkusid läbi 1939 mittekallaletungipakt Saksamaaga Eesti 1917-1920 Eesti Vene impeeriumi autonoomse osana 1917 1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal tõi kaasa rahutused ja streigid Tallinnas. J. Poska nimetati Eestimaa kubermangu kindralkomissariks. 30. 03. 1917 kinnitas Vene Ajutine valitsus Eestimaa kubermangu autonoomiaseaduse See oli ette valmistatud Eesti advokaatide poolt: Tõnisson, Koppel, Strandman jt. Mais 1917 toimusid Eestimaa Maapäeva (Ajutise Maanõukogu) valimised - 62 saadikut, enamik eestlased. Istus koos Toompea lossis Otsused Eesti ala liitmine ühtseks kubermanguks Asjaajamiskeeleks eesti keel Hariduskeeleks eesti keel Maavalitsuse (kubermanguvalitsuse) moodustamine eestlastest - esimees J. Raamot (Riigiduuma saadik), hiljem K.Päts Arengud 1917.a suvel
KINDRAL JOHAN LAIDONER (12. veebruar 1884 13. märts 1953) Oma maailmavaate poolest olen optimist Kindral ja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja Mari neiupõlve nimega Saarseni (18511938) esimese pojana. Johani isa Jaak oli töökas ja mitmekülgsete vaimsete huvidega mees, oskas põllu-, tisleritööd ning oli hea vankrimeister ja puusepp ehituste peal. Ema Mari oli julge ja tahtejõuline naine. Teda huvitas nii küla- kui ka linnaelu, nii võis teda näha igal pool osavõtja või vähemalt pealtvaatajana. Johani vanemad armastasid palju lugeda. ..
norimas ja ähvardati vastuhakkajaid karmi kohtlemisega juhul kui vapsid võitma peaksid kaitseks loodi Korrapidajate rühmad Olenemata propagandast said vapsid 1934. aasta valimistel küll ainult 10,7% häältest, kuid enamus saadikukohad Tallinnas, Tartus ja Narvas Liidu tegevuse lõpetas 12. märtsil 1934. aastal Pätsi ja Laidoneri rühmituse riigipööre ARTUR SIRK • Sündis 25. septembril 1900. aastal Lehtse vallas Pruuna külas Sepa talus – suri 2. augustil 1937. aastal Luksemburgis • 1908-11 õppis Pruuna külakoolis, 1911-14 Ambla Haridusseltsi koolis, 1914-16 Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis ja 1916-19 Tallinna Peetri Reaalkoolis • Reaalkooli lõpuklassis astus Sirk vabatahtlikuna Tallinna kooliõpilaste roodu, kust asus teenistusse Laiarööplelise Soomusringi Nr.2 peale – koolipoiste rong • Tegi kaasa taandumise Tapa alt Kehrani, murdelahingud Aegviidu ruumis ja
populistliku Vapsi liikumise ettepanek. Päts valiti 21. oktoobril 1933 mittesiduva ülemineku juhiks valitsusele teise põhiseadusele . Kuni 24. jaanuarini 1934 oli ta riigi vanem, kuid pärast uue põhiseaduse jõustumist sai temast peaminister. Uus põhiseadus oli demokraatia triiv, mis andis riigipeale (ikka veel nimega "vanem") palju võimu ja jättis Riigikogusse vaid nõuandva rolli. Nii Päts kui ka tema viimane eelkäija Jaan Tõnisson püüdsid kontrollida Vaps Movementi, mida demokraatlikud parteid nägid kohaliku rahvusliku sotsialistliku parteina, mida tuli võimust eemal hoida. 1933. aasta augustis kuulutas vanem Jaan Tõnisson välja erakorralise seisukorra ja ajutise tsensuuri, mis tühistati alles siis, kui Pädi üleminekuvalitsus astus ametisse. Nõrk valitsuse vastus sai vaid Vapsi liikumise toetuseks ja 1934. aasta jaanuari alguses võitis liikumine mitmed linnavalitsused valimised. 27
Johann Laidoner Johan Laidoner – üks kõige tuntumaid tegelasi Eesti sõjaajaloos. Tema nime teab peaaegu iga põhikooli õpilane ning iga keskkooli õpilanegi oskab öelda midagi tema eluloost. Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas. Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis.
Berliin-Rooma telg - sõjaline liit saksamaa ja itaalia vahel Bolševikud - ru töölispartei poliitilised esindajad, enamlased Bosnia kriis - 1908-1909;Bosn-Her,Tür,Ser,Aust-Ung;Aust-Ung tahab Bos alasid;Bos-Hert liidetakse Aus-Ung Briand-Kelloggi pakt - 1928, mõistab hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi Compiegne’i vaherahu - antant-saksamaa vaherahu, demilit rein, loobuma relvastusest Eesti Asutav Kogu - parlament 19'-20', Estonia teater, Tõnisson, Päts, 4 erakonda Eesti maareform - maaomandite riigistamine, uued talukohad, sundvõõrandamine Eesti majanduskriisid – 1923, 1930ndad - 23 - väike kriis kuna maailma riikide majandus oli tihedalt seotud, 29 - 33 suur depressioon, näljamarsid, kohanematus maailmamajandusega, kaupade ületootmine, valestimajandamine Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral.
· 1938 Valgetähe teenetemärgi I klass · 1939 Rannu valla aukodanik · 22. veebruar 1939 Riigivapi teenetemärgi I klass Teosed · 1912 Raamatukogud ja nende asutamine (Tartu) · 1914 Rahvaraamatukogude sisemine korraldus (Tartu) · 1918 Vaba iseseisev Eesti. I (Tartu) · 1918 Õiguslik riik (Tartu) Arreteerimine ja surm 6 Arreteeriti 24. juulil või 27. juulil või 16. juulil 1940 NKVD poolt oma talus. Teda süüdistati Viktor Kingisepa tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta suri vangilaagris eeluurimise ajal. Kaarel Eenpalu on maetud Äksi surnuaeda. Isiklikku Kaarel Eenpalu töölaud ägas paberikoorma all. Puhkuse ajal pidi ta ennast Haapsalus tohterdama. Kaarel Eenpalu abikaasa oli Linda-Maria Eenpalu. Neil olid tütred Helmi-Aino (1917), Virve (1919), Tiiu-Hilja (1921) ja Mai-Linda (1923). Abikaasa ning Virve ja Mai saadeti 1941
ISIKLIKKU Jaan Tõnisson (sündis 22. detsembril (vana kalendri järgi 10. detsembril) 1868 Tänassilma lähedal Viljandi vallas, surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (18901976). Neil sündis viis last: pojad Ilmar (19111939), kes tapeti oma naise poolt, Heldur (1912), kes on üks rikkamaid eestlasi maailmas, ja Rein (19181934), ning tütred Hilja (1915) ja Lagle (1922). Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. ÕPINGUD Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888
käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta. See õnnestus esimesena Valgas, kus see toimus koostöös lätlastega, Tallinnas tehti seda koostöös venelastega. 1896. aastal sai Tartus Eesti Postimehe peatoimetajaks Jaan Tõnisson, kellel oli Lõuna-Eesti juhtivate rahvuslike tegelaste Villem Reimani, Oskar Kallase ja Karl Koppeli tugev toetus. Noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku kasutamist ja keskendus oma lehes eestlaste rahvuslikele ja majanduslikele probleemidele. Samuti propageeris ta ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid, eriti karskusseltse, millest riigipoolse surve tingimustes said ühed peamised rahvusliku liikumise keskused
7000 meest) tungisid üle Narva jõe. Pealetungis osalesid ka eesti kommunistlikud polgud Viljandi ja Tartu kütipolk. Punaarmee esimese rünnaku Narvale olid 22. novembril tagasi löönud veel sakslased, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad väed. Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund, sest punaste pealetung ohustas Tallinna. Kaitset juhtis 1. diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson. 1. diviisile allusid Virumaa Kaitseliit ning 1., 4., ja 5. jalaväepolk, lisaks veel suurtükivägi ja soomusrongid. Kokku oli Viru rindel umbes 2500 Eesti sõjaväelast. Mitme tunni vältel lõid Saksa ja Eesti üksused Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Ka esialgu juhtis ka Lõunarinde sõjategevust 1. diviis ülem kindralmajor Tõnisson. Juhtimise lihtsustamiseks formeeriti Lõunarinde üksustest 8. detsembril 1918 esialgu 1. diviisi 1
· 1917 septembrist alates organiseeris Omakaitset, aasta hiljem kujunes sellest Kaitseliit · 1918 novembrist alates organiseeris soomusrongide ja -autode ehitamist ning Eesti sõjaväe varustamist. Oli Eesti Kaitse Liidu (Kaitseliidu) asutaja ja organiseerija koos kindral Ernst Põdder' iga peale EKL ametlikku asutamist Ajutise Valitsuse esimesel istungil 11. novembril 1918. · 17. detsembril 1918 määrati merejõudude juhatajaks. · 22. aprillil 1919 ülendati mereväekapteniks · 21. septembril 1919 ülendati aseadmiraliks (kontradmiraliks) · 1920-1922 Valve Liidu asutaja ja juht · 1923 Asutas Rahvuslik-Vabameelse partei · 1924 asus koos perekonna ja teiste kolonistidega Kanadasse Fort St. Jamesi, kus rajas Stuart'i järve äärde eesti asunduse · 1929 naasis Eestisse · 1930-1937 Eesti Tarvitajateühistuste Keskühisuse (ETK) juhatuse esimees
Itta viidi soola, heeringat, metalle, vürtse, luksus esemeid, tubakat, alkoholi, kirjapaberit jne. Sool tuli peamiselt Prantsusmaalt ja Portugalist, ning seda viidi edasi venemaale ja soome. Kõigi teste linnade rahva arv, peale Tallinna ja Narva langes. Kõige rohkem nõrgenes Viljandi linn. Linna elanmikke oli 6% kogu elanikonnast. Kaupmeeste seas toimus spetsialiseerumine teatud kaubaliikidele. Talurahvakaupmeheks peeti kauomeest, kelle käest sai osta kõikke, mida talus vaja läheb. Pulli Hans - Tartu kaupmees, kes oli esimene eestlasest Suurgildi liige. Hakkati asutama manufaktuure. De la Gardie rajas Hiiumaale Klaasi manufaktuuri "Glashütte." (Hiiumaale külanimi Hütti). Narva rajati lina ja kanepi töötlemise manufaktuur. Narva ja Tallinnasse tehti vaseveski ja saeveski. 1664 - Tallinnassse paberi manufaktuur. Paberit toodeti kaltsust. 17. sajandil elavnes Lääne-euroopa majanduselu.Sellega suurenes vajadus laevaehitus materjalide järele.
Riigi sisemise elu korraldamise alal luges valitsus oma tähtsamaiks ülesandeiks Asutava Kogu kokkukutsumist, sisemise julgeoleku ja seadusliku korra kehtimapanemist ja maaküsimuse ettevalmistamist Asutavale Kogule. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996). Eesti Asutav Kogu Kõige tähtsamaks sisepoliitiliseks sündmuseks 1919. Aastal oli Asutava Kogu demokraatlik valimine, selle kokkutulek ja riikliku ülesehitustöö algus. Vaatamata sõjaolukorrale toimusid 5.-7. Aprillil üldised, ühetaolised, salajased ja otsesed valimised, mis viidi läbi ka rindel. Rahvusvahelises ulatuses olid Eesti Asutava Kogu valimised sõja ajal pretsedenditud. Parteid ja poliitilised rühmitused olid esindatud 10 valmisnimekirjaga. Valimistest võttis osa ¾ hääleõiguslikest kodanikest. Edu saatis radikaalset maareformi lubavaid vasakpoolseid erakondi. Nemad said kõigist häältest 64,2% ja 78 saadikukohta 120-st. Valitutest oli mehi 113 ja naisi vaid 7
JOHAN LAIDONER (1884-1953) Koostasid: Martin Paju ja Argo Pihtjõe VLE- 3 Isiklik Sündis 12. veebruar 1884 Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. 1909 abiellus Maria Kruszewskaga. Poeg Michael Laidoner (1913-1928) Kasupoeg Aleksei Kruszewski (1913-1941) Haridus 18921894 Viiratsi vallakool. 18951897 Viljandi 1. algkool. 18971900 Viljandi linnakool. September 19025. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Te e nis tus käik Ve ne maa
.......................................................................... 2 · Elukäik ........................................................................ 3-4 · Tõnissoni kadumine ....................................................5 · Lisa..................................................................... ............6 · Kasutatud kirjandus.....................................................7 Elulugu Jaan Tõnisson sündis 22.12 1868. a . Viljandimaal Mursi tallu viienda lapsena . Tõnisson on isa poolest Tõnissonide ja ema poolt Veimannite suguvõsa järeltulija . Kui Jaan oli kaheksa aastane suri ta isa ning poissi jäid üles kasvatama ema Mari ja vanaema Mais Tõnisson. 1878. a . asus Tõnisson õppima Tusti külakoolis, siis sooritas Tallinna kubermangugümnaasiumis eksamid ja 1888. a . astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ning lõpetas selle 1892. a. õigusteadus kandidaadi kraadiga
Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja eesti rahvuse teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta oli Eesti ajaloo silmapaistvaimaim poliitik ja riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917- 1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonilaastatel 1939 ja 1940. aastatel. Konstantin Pätsist on kirjutatud rohkem raamatuid, kui kellestki teisest meie riigimeesest. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Siiski ei olnud Päts 1930. aastatel Eestis kogu rahva seas üksmeelselt austatud ja imetletud riigimees
surm..................................................................5 2.Sissejuhatus Johan Laidoner sündis 12. veebruar 1884 Viiratsi vallas, Viljandimaal suri 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimiri linn Venemaal.Ta oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Elukohad Viimsi mõis, (tänapäeval kindral Laidoneri muuseum) ja eramaja Õllepruuli tänav 6, Tallinnas. Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. Hariduskäik * 18921894 Viiratsi vallakool. * 18951897 Viljandi 1. algkool. * 18971900 Viljandi linnakool. * September 1902-5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. * 17
Polütehnika. 1890ndatel EUS'is oli 50 aktiivset liiget ning oli paljud tudengid kontaktis, tegelesid kõnepidamisega. 1890ndatel aastatel rajati mitte formaalne rühmitus Jaak Soon, kuhu võeti vastu tudengeid, kes ei tahtnud minna EUS'i või ei võetud vastu. Üks tuntumatest liigetest on Konstantin Päts. 1897 alustas tegevust Peterburgi Eesti Üliõpilasselts, mis ühendas kõiki Peterburgi kõrgkoolides olevaid eestlasi. Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): Eestlaste haritlaste selts eesotsas Jaan Tõnisson ja Willem Reiman ostsid ära ajalehe Postimees, aastal 1896. Jaan Tõnisson koondas oma mõttekaaslasi enda ümber ajalehe toimetamiseks. Ta püüdis kujundada ajalehele uut palget. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman olid mõlemad pärit Viljandimaalt, lõpetasid Tartu Ülikooli (Tõnisson õigusala, Reiman usuline ala). W. Reiman oli Kolga-Jaani kirikus aga J. Tõnisson sai Venemaal kohtuametnikuks
a lõpus ja 1918. a alguses Lääne-Euroopasse oma välisdelegatsiooni (Piip ja Tõnisson), et taotleda Eestile täielikku tunnustust ning poliitilist ja majanduslikku toetust, otsiti kontakte lääneriikide diplomaatidega, et selgitada, kuidas 2 suhtuks Antant Eesti iseseisvusesse ja kelle ülesandeks sai tutvustada eestlaste olukorda ja sihte ning hankida tulevasele omariiklusele toetust 1918. a jaanuaris Rootsi saabunud Jaan Tõnisson oli esimene välissaadik, kes lõi kontaktid Rootsi ja teiste riikide diplomaatidega (SB, Prantsusmaa ja USA saatkondadega). Stockholmis rajati Rootsi võimude nõusolekul Eesti ajutine saatkond. 10. jaanuar 1918 pöördudid Asutava Kogu Eesti delegaadid Petrogradis Inglise saatkonna poole (Poska). Poska teatas, et Saksamaa pakub Eestile protektoraati, ent Eesti seda ei soovi, vaid tahab ennast iseseisvaks kuulutada, et vältida okupatsiooni. Inglismaalt tuli positiivne vastus ja oli nõus
Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel; Saadi 15 miljonit kuldrubla; Saadeti laiali Vene valgete loodearmee. 6. Iseloomusta Eesti valitsemiskorda 1920 – 1934 Põhiseadus- Kehtis 1920-1933 Valitsused- Valitsuse juht on peaminister ehk riigivanem- puudub presidendi ametikoht. (Valitsuse juhid Jaan Tõnisson, Ants Piip, Andres Rei -vahetusid tihti). Ühekojaline riigikogu 100 liiget 3a. Valimisõigus Riigipea- President eht peaminister Parteid- Mitmeparteiline erakondlik süsteem Ajakirjandus- Kehtib sõnavabadus, tähtsamad „Postimees“-Tõnisson, „Päevaleht“- Tallinn 7. Miks ja millal toimus üleminek autoritaarsele valitsemisele
Ajalo o line s ündmus Ee s ti po liitika 1910-1940 Te gi: Juhe ndaja: 1910 Noor Ee s ti liikumine · Tartus kokku tulnud noorte rühmitus · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - Kerem, August Töö-
siiski vastu. Mai alguseks oli Punaarmee jõud otsas ja rünnakud kaitseliinide vastu hakkasid vaibuma. Nüüd asus Eesti väejuhatus omakorda suureks pealetungiks valmistuma. Lätlased ja Vene valged Erinevalt Eestist, ei suutnud Läti valitsus luua tugevat sõjaväge ja jäi sõltuvaks Saksa vabatahtlikest ning baltisakslastest moodustatud väeosa - Landeswehri- abist. 16. aprillil panid baltlased Liepjas, kus sel ajal asus Läti valitsus, toime riigipöörde. Krlis Ulmanise rahvuslik valitsus kukutati. Baltlaste käsilastest loodi valitsus eesotsas Andrievs Niedraga. Eesti valitsus lubas luua Eesti pinnal Ulmanise valitsusele ustavaid väeosi ja aitas neid materiaalselt. Nii loodi Eestis Põhja-Läti brigaad, kus lõpuks oli ligi 10000 meest. 1918. aasta novembris taandus Eestisse vene valgete Põhjakorpus, mis oli sakslaste abiga loodud Pihkvas
Hiljem jätkas oma õpinguid tehnikumis ja töötas elektriinsenerina Eesti paberitööstuses. Raul Kuutma on autasustatud Eesti Kotkaristi V klassi ja Soome Vabadusristi IV klassi ordeniga. Teises peatükis räägiti Kaarel Karimäest. Kaarel Karimäe sündis 3.juunil 1917 Virumaal Vohuja vallas põllumehe pojana. Lõpetas 1931 Aaspere algkooli. 1936. aastal läks õppima Jäneda Põllutöö Keskkooli. 1938 saadeti Soome täiendama end Päivölä Kansanopistosse, 1939 kevadel naases kodumaale. Talvesõja ajal läks appi kaitsma Soome vabadust, hiljem astus ka vabatahtlikuna Soome armeesse. Oli väljaõppel Lapual rahvusvahelises ,,Sisu" brigaadis, suurtükiväe allohvitserikoolis Päivöläs. 1941. aasta juuli kuus käis rindel Värtsiläs, kus ta sai raskesti haavata ning oli aasta lõpuni ravil. 1942 aastal naases ta teenistusse ja veebruaris sai uuesti raskesti haavata. Seekord oli ta ravil kaks kuud. 24.veebruaril 1944
kiitnud Pätsi diktatuuri heaks Nendel aastatel (1934-38) kujunes Eestis autoritaarne diktatuur. Seda iseloomustas: · keelati kõik erakonnad (1935), loodi võimule kuulekas ainupartei Isamaaliit · kehtis tsensuur · loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis viis läbi erinevaid kampaaniaid perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvariiete kandmine jne. · loodi kutsekojad (sarnaselt Itaalia korporatsioonidele) Opositsiooni ehk vastasrinda Pätsile juhtis Jaan Tõnisson (ja ajaleht "Postimees"). Opositsiooni keskuseks oli Tartu. 1937. aastal valiti ja tuli kokku Rahvuskogu, mis koostas uue (arvult kolmanda) Eesti Vabariigi põhiseaduse. See jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle kohaselt: · riigipeaks oli president · Riigikogu muutus kahekojaliseks (80-liikmeline Riigivolikogu ja 40-liikmeline Riiginõukogu) Et esitati vaid üks presidendikandidaat K. Päts jäid valimised ära ja Konstantin Päts kinnitati presidendiks 1938
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
