-.. RCH COC2H + :O .. C 2H5 RCH .. COC2H5 + C 2H5OH 5 - H .. - :O: RCH COC2H5 Teises etapis atakeerib enolaatanioon teise estri molekuli karbonüülrühma süsinikku. Selles osas on Claiseni ja aldoolkondensatsiooni erinevus. Aldoolkondensatsioonis toimub nukleofiilne liitumine, Claiseni kondensatsioonis liitumine elimineerimine. II etapp .. - :O: :O: :O: :O: - RCH2C + :CH COC2H5 RCH2C CH COC2H5 OC2H5 R C H O: R
liituvad, mis on saaduseks) Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Tavaline liitumisreaktsioon. Aldoolkondensatsiooniks nimetatakse kondensatsiooni, kui reaktsioon lõpeb hüdroküaldehüüdi või -ketooni moodustumisega. Aldoolkondensatsiooni katalüüsivad tavaliselt alused, mõnedel juhtudel on aga võimalik katalüsaatorina kasutada ka happeid. Klassikaline aldoolkondensatsioon toimub tavaliselt kahe ühesuguse aldehüüdi molekuli vahel, kahe ühesuguse ketooni molekuli vahel või ühe aldehüüdi ja ühe ketooni molekuli vahel. Kahe erineva molekuli vahel(nt aldehüüdi ja ketooni) toimuvat aldoolkondensatsiooni nimetatakse ka Claisen-Schmidt'i kondensatsiooniks.