Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Albaania vabariik - sarnased materjalid

albaania, rahvastik, vahemereline, hjast, aadria, tubakat, rinad, juurvilja, rebaseid, metssead, parte, religioon, maagid, lismaal, masinad, tarnijad, import, jaolt, kreekasse, henenud, tluse, linnarahvastiku, islamiusk, reostumine, laiad, plaatina, tsinki, nikkel, rgeim, paiknemine, tirana, joonia, boksiit, lehtmetsa, seej, nnid, vahemerelised, suved
thumbnail
4
docx

Albaania Vabariik

Albaania Albaania on Vabariik, mis asub Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Pealinn Tirana asub riigi keskel. Albaanias räägitakse riigikeelena albaania keelt, mis kuulub indo-euroopa keelerühma, aga ei ole siiski suguluses ühegi teise keelega maailmas. Kasutusel on ladina tähestik, millele on lisatud keelele omaseid tähti.(täppidega e jms). Albaania sümbol on kotkas. Ka riigi albaaniakeelne nimetus tähendab kotkast, rahvus albaanlane aga kotka poega. Riigilipul ja vapilgi asub kahe peaga kotkas, mida Albaania rahvuskangelane Skanderbeg olevat kasutanud oma pitserina. Kotka kahepealisust tõlgendatakse

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
10
doc

India vabariik

masinaid ning arvutustehnikat. Kliima ja loodusvarad India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused. Aastaaegade ilmastik. Kliimavööndite asend. Troopilise mussoonkliima valdkond. Troopiliste kõrbete ja steppide kliima. Lähistroopiline mussoonkliima. Vahemereline kliima. Parasvööndi mussoonkliima. Tundrakliima. Keskmine õhutemperatuur suvel 27C, talvel 21C, mussooni ajal(juuni-september) 28-29C ja peale mussooni(oktoober-detsember) 25C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C.

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Makedoonia Vabariik

Varstu Keskkool Referaat Makedoonia Vabariik Koostaja: Airi Parv Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Rahvastik 4. Pinnamood 5. Kliima 6. Veestik 7. Mullastik 8. Inimtegevus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Ma tõmbasin endale loosiga referaadi teema, milleks oli Makedooni Vabariik. Algul kui nägin, et sain Makedoonia, siis mõtlesin, et ohh vinge. Sain endale ägeda riigi. Tegelikult ei teadnud ma sellest riigist ise midagi, ainult aimasin, et ta balkani poolsaarel asub ja mingi väike riik on. Tahaksin sellest riigist

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
17
docx

PORTUGALI VABARIIK

svg Pilt1 2.Suurregioon Portugal kuulub (Lääne-) Euroopa suurregiooni, sest tal on olemas Euroopa suurregiooni tunnused. Riik asub Euroopa maailmajaos ning pärineb Vana-Kreeka traditsioonidega maailmajaost. On läänetsivilisatsiooniga riik põhja-idapoolkeral, mis asub lääne tsivilisatsiooni sünni- ja väljakujunemise regioonis. Asub parasvöötmes ja kliima on vahemereline. Riigis on demokraatia toimimine ühiskonnas ja tagatud inimõigused ja sotsiaalne hoolivus. 3.Arengutase Portugal on arenenud riik, seda on kohe nähe majandussektori osa järgi, kus teenindav valdkond on kõige suurema osakaaluga 59,8 % , sellele järgneb tööstus 28.5% ja madalaim osa põllumajandus 11,7% (2009. aastal). Elektritoodang ulatub Portugalis 50,3 miljardi kWh-ni. 2012 aasta järgi kogu SKT on 244 960 miljardit USA dollarit. SKT üheinimese kohta on 19 768 USA dollarit

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
38
pdf

Kreeka Vabariik

● Populaarseim rand- Balose rand ● Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. ● Kreeka idarannik on maakera üks laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sadamatega. Pilte Veestikust Rahvastik ● Kreekas elab 2011. aasta rahvaloenduse järgi 10 787 690 inimest. ● Ametlikuks riigikeeleks on kreeka keel. ● Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. ● Kreeka iive on väike või nullilähedane ning rahvastik vananeb Majandus ● Kreeka on kapitalistliku majandusega Euroopa riik. ● 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. ● 2010. aastal tabas riiki võlakriis. 2012. aasta märtsiks oli Kreeka riigivõlg umbes 370 miljardit eurot. ● Töötuse määr oli 2010. aasta seisuga 12%, 2012. aasta alguses 21,7% ja tõusis 2013. aasta jaanuaris 27,2%-ni. ● Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Põllumajandus

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Keeka Vabariik

KREEKA VABARIIK Asukoht kaardil. Balkani poolsaare lõunapoolseima riigi Kreeka rannikut uhuvad Egeuse, Joonia ja Kreeta meri. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Üldandmed. · Pealinn : Ateena · Pindala : 131 940 km² · Riigikeel : kreeka · Rahvaarv : 11 120 000 (2006.a.) · Rahvastikutihedus : 81 in/km² · Rahaühik : Euro (EUR) · Iseseisvus : 25.märsil 1821 Huvitavat Kreeka kohta. · Kreeka omab rohkem kui 2000 saart · Kreeka mandrit ja tema saari valdab mägine pinnamood · Kreeka on maailma suurimaid laevaomanikke

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
33
ppt

Tšiili Vabariik

Tsiili Vabariik Koostas: Kristyna Kokk 8.1.13 Kristyna Kokk 1 Sisukord Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Albaania

Albaania Asend Rahvusvapp Rahvuslipp Asub Vahemere ääres "Hymni i Flamurit" Faktid ("Lipuhümn") on Albaania riigihümn. Riigikeel : albaania keel Riigikord: parlamentaarne vabariik President : Bamir Topi Keskmine sissetulek kuus Veidi üle 1500 Eesti krooni Rahvastiku tihedus 124,6 in/km2 Usk 70% islam, 20% kreeka õigeusk, 10% rooma katoliku. Pealinn Tirana Pindala 28 748 km2 Rahvaarv 3 782 960 (2005 a.) kliima Kliima Soe ja kuiv - juunist septembrini, külm ja märg - oktoobrist maini

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

Tootmisüksus: mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis-või teeninduskeskus Osalemine Üksteisest isoleeritud Globaalse ulatusega maailmamajanduses: majandussüsteemid majandussüsteemid; ühtne üksikute kaupade osalemine maailmamajandus 23 7. Rahvastik ja asustus 42. Maailma rahvaarvu kasvu põhjused ja tagajärjed: Rahvaarv hakkas kasama umbes 800 aastat e.m.a, kui inimesed olid muutunud paiksemaks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvastik suurenenud ligi 50 korda (10 miljonilt 500miljonini) ­ meditsiini areng ja elumistingimuste parenemine. Umbes 1800. aasta paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja joksul.

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Albaania referaat

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Albaania Referaat Juhendaja: Ene Külaots Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Näiteks Sarandës on ööpäeva keskmine õhutemperatuur juulis 24° C ja jaanuaris 9° C. Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes võib õhutemperatuur langeda ­26 kraadini. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. Näiteks Peshkopis on keskmine õhutemperatuur juulis 23° C ja jaanuaris -1° C.

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kreeka sümboolika, loodus ja rahvastik

...............................................3 3) Üldandmed.......................................................................................................................................3 4) Geograafiline asend..........................................................................................................................4 5) Loodus..............................................................................................................................................4 6) Rahvastik..........................................................................................................................................4 7) Turism..............................................................................................................................................4 8) Haridus.............................................................................................................................................5 9) Lisa................................................

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Euroopa

Lõuna-Euroopa riigid on Portugal, Hispaania, Itaalia, Makedoonia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia ning Jugoslaavia. (21) Reljeef on küllalt mägine, rannikuid ääristavad ka madalikud. Mäetekkeliste liikumistega koos esineb paiguti ka ülitugevaid maavärinaid. Apenniini poolsaarel ja selle naabruses on tegevvulkaane, neist on tuntuim Vesuuv. (21) Valitseb tüüpiline vahemereline kliima pika, kuuma ja kuiva suvega. Talv on pehme ja niiske, jaanuari keskmine õhutemperatuur on üle 0 kraadi. Seetõttu ei katke taimede kasvuperiood ka talvel. Talvel on taevas sageli pilves, sajab tihti, jõed tulvavad üle kallaste. Seda põhjustab Atlandilt puhuvad tuuled, mis toovad endaga niisket merelist parasvöötme õhku. Suvel satuvad Vahemeremaad lõunast siia ulatuva kõrgrõhuala, laskuvate õhuvoolude ja passaatide mõju alla. Sellepärast on suvi kuum

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Kreeka Majandus geograafia

11 vähem kui traditsioonilisel ajajärgul.(7) 12 Majandus Kreeka majanduse struktuuris on põllumajandusel suur osakaal (17%). Põhilised tööstusharud on tekstiilitööstus (puuvill, vaibad) ning toiduainetööstus. Metallitööstus ja masinaehitus on arenevad tööstusharud, mis kasutavad kodumaist toorainet. Põllumajanduses kasvatatakse väljaveoks tubakat, tsitrusi, puuvilju, viinamarju ja puuvilla. Omatarbeks kasvatatakse nisu, maisi, otra ja riisi. Loomakasvatus on teisejärguline : mägedes karjatatakse lambaid ja kitsi. Veonduses on oluline merelaevandus, mis teenib 90% välismaale suunduvatest veostest.(8) Majandussuhted Eesti ja Kreeka majandussuhted on olnud suhteliselt tagasihoidlikud. Alates Eesti kutsumisest Euroopa Liidu liitumiskõneluste esimesse ringi on Kreeka majandusringkondade huvi Eesti vastu järk-järgult tõusnud.

Geograafia
104 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Serbia ja Montenegro

ajakirjandusvabadust, ja kriminaalseaduse, mis vastas Lääne-Euroopa standarditele. Sel ajal asutati ajalehti ja ajakirju. 1910 kuulutas parlament Montenegro konstitusiooniliseks monarhiaks ja Nikola kuningaks. Balkani sõdade käigus (1913) tehti uusi vallutusi. Muuhulgas vallutasid montenegrolased pasa Esad Toptani juhitud vägede vastu võideldes Türgi võimu alt Shkodëri linna (serbohorvaadi keeles Skadar), kaotades 10 tuhat meest. Ent suurriikide otsusega läks linn vastloodud Albaania riigi koosseisu, mida montenegrolased peavad ülekohtuseks. Montenegro osales alates augustist 1914 Serbia poolel Esimeses maailmasõjas. Jaanuaris 1916 okupeerisid ta Austria-Ungari väed, pärast maailmasõja lõppu Serbia väed. Serbia süüdistas kuningas Nikolat vaenlasega separaatrahu sõlmimises ning laskis kokku kutsuda Suure Rahvuskogu. Rahvuskogu oli Serbia politsei poolt kontrollitud, ta oli vastuolus ikka veel kehtiva Montenegro põhiseadusega.

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kreeka, rahvaarvu muutumine,rahvastikupoliitika,..

Kreekast oli väga vähe eesti keelset materjali kahjuks. Rahvastiku poliitika tundus väga huvitav aga sellest poolt ma siia kirja panna ei saanud ,sest nii palju kui ma google abiga tõlkisin ja laused endale selgeks tegin , siis teine osa lausetest jäi täiesti aru saamata. Minu jaoks ( selle referaadi koostaja jaoks) oli kõik teada saadud uus , teadsin vaid Kreeka pealinna. Kreeka seisud ei tundu üldse mitte hullud ,aga Eesti viimaste uudiste järgi annab Kreekale abiraha. Kreeka rahvastik tõuseb , iive pole miinustes olnud. Poliitika on väga rahvasõbralik. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Greece http://www.childpolicyintl.org/countries/greece.html#ecec http://www.census.gov/population/international/data/idb/country.php http://www.stat.ee/29913 http://en.wikipedia.org/wiki/Greece http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka + veel mõned mida unustasin üles märkida

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
27
pptx

MAKEDOONIA

MAKEDOONIA Marta karu MAKEDOONIA § Pealinn ­ Skopje § Riigihümn Täna üle Makedoonia Makedoonia lipp Makedoonia vapp RAHVASTIKUPÜRAMIID paiknemine § Makedoonia Vabariik on merepiirita riik KaguEuroopas Balkani poolsaare lõunaosas § Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga Pildil: Makedoonia füüsiline kaart MAKEDOONIA KAARDIL PAIKNEMINE Piltlikult Makedoonia asukoht/asukohakaardid Lisaks: http://www.mapsofworld.com/macedonia/macedonialocationmap.html DEMOGRAAFIA § Makedoonia rahvaarv 2010. aasta seisuga 2 072 086 inimest § sündimuskordaja on 11,92 § suremuskordaja 8,87 § keskmine eluiga on 74,92 aastat, sealjuures meestel 72,4 ja naistel 77,64 aastat, §

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Anatoolia kiltmaa idaosas asub ka Vahemeremaade kõrgeim tegevvulkaan, peaaegu 4000 meetri kõrgune Erciyes. Madalikke on vaid kitsal rannikuala ja jõgede alamjooksu piirkonnas. Türgi ala on seismiliselt aktiivne ja võrdlemisi tihti on seal tugevaid maavärinaid. Türgi asub lähistroopikavööndis, kuid pinnamoe ja mere mõju tõttu on kliimaerinevused suured. Niiske ja pehme on vaid Musta mere ranniku kliima. vahemere ja Egeuse mere ranniku kliima on vahemereline, Anatoolia kiltmaal on talv pikk ja külm ning suvi kuum. Mägedes on talvel püsiv lumikatte. Jõgesid on palju (v.a. Anatoolia kiltmaal), nad on kärestikulised, kõikuva vooluhulgaga ja väga energiarikkad. Türgis on nii soolase kui ka magedaveelisi järvi. Umbes 80% muldadest on õhukesed mägimullad, viljakaimad on rannikumadalike ja jõeorgude alluviaal- ja punamullad. Musta mere rannikul on lähistroopiline taimestik, kõrgemal aga okasmets ja alpiniidud. Vahemere rannikul aga torkvõsa

Maailma majandus ja...
128 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kogu ülevaade Kreekast

kasutuses 7. juunist 1975. Helesinisel vapikilbil on Kreeka lipult tuntud valge rist. Vapikilpi ümbritseb loorberipärg. Vapi sümboolika määrati kindlaks 1822. aastal, kuid ajaloo jooksul on kujundust korduvalt muudetud. 3. Kreeka geograafline asend Kreeka asub Euraasia mandril ja maailmajaoks on Euroopa. Täpsemalt asub Kreeka Kagu- Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Täpsemalt asub Kreeka Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal. Naaberriike on neli: loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria, kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. 4. Andmeid 4.1. Pealinn: Ateena 4.2. Pindala: 131 940 km2 4.3. Rahvaarv: 11 305 118 inimest. 4.4. Rahvastiku tihedus: 85,3 in./km 4.5. Suuremad linnad: pealinn Ateena (3,7 mln in.), Thessaloniki (410 000 in.), Patrai (200 000 in.) 4.6. Linnastumine: Linnades elab 61% rahvastikust 4.7

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia

Austraalia ja Ok. 2 0,2 2 0,2 6 0,4 13 0,5 30 0,5 46 0,5 Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) 8 47

Geograafia
125 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

Austraalia ja Ok. 2 0,2 2 0,2 6 0,4 13 0,5 30 0,5 46 0,5 Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) 8 47

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
56
docx

Hispaania uurimustöö

Suuremad jõed on: · Tajo · Duero · Ebro · Guadiana Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW. Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani. Duero jõgi Keel ja rahvastik Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: · 1 mln. Lääne- Euroopas. · 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Kõige tihedamini asustatud on suurlinnade

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. · Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 2. Maailma rahvastik. Selle kujunemine. Asustus. Pika ajajooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 18. sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes.. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Makedoonia (powerpoint)

Makedoonia Kool Klass Nimi Riigilipp Üldiseloomustus Pealinn:Skopje Rahvaarv: 2 072 086(2010. a. seisuga) Pindala: 25 713 km2 Riigikeel: makedoonia Rahaühik: dinaar Rahvastiku keskmine tihedus: 80,9 in/km2 Suurlinnad : Skopje, Kumanovo, Bitola Riigikord: Parlamentaarne vabariik Asend Geograafilised koordinaadid- 42°0N 21°26E Manner - Euraasia Maailmajagu ­ Euroopa Kaart Asukoht: Naaberriigid- Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania Loodus Kliimat mõjutavad tegurid- järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud. Loodusvöönd Taimed, loomad (levinumad) Pinnamood Kõrgeim tipp- Golem Korab 2764m Mäed- Baba mäed, Jakupica mäed. Jõed- Vardar, Saloníki Järved- Dojran, Mavrovo Maavarad Maavaradest leidub- rauamaaki, niklit, vaske, pliid ja tsinki. Loodusnähtused Vulkaanid Maavärinad- viimane tõsisem 1963.a. Rahvastik Rahvused, nende osakaal (ringdiagramm). Usundid (atlas, internet)

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Kreeka esitlus

KREEKA Sümboolika Lipp: Vapp: Üldandmed Riiginimi: Kreeka Vabariik Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km2 Rahvaarv: 11 306 200 (2010) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km2 Rahaühik: euro (EUR/ ) Riigikeel: kreeka keel Jaotatud piirkondadeks ja 13 maakonnaks Geograafiline asend Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Naaberriigid: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Ümbritsevad veekogud: Joonia meri, Egeuse meri, Vahemeri Loodus Kliima jaotatakse 3: Vahemere, Alpide ja parasvöötme Suvi: 20-40 kraadi Talv: 10-20 Aasta sademete hulk: 400-1000 mm Kõrgeim tipp: Mytikas (Olümpose mägi); 2917m Pinnamood: Mägine ja liivane maa 1400 saart, neist 227 asustatud Rahvastik 97.4% rahvastikust räägib uuskreeka keelt 3% muulasi (0

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Põhjast ja läänest ümbritseb Eestit Läänemeri, idast Peipsi-Pihkva järv. Lisaks Eestile on Läänemeri kodumereks veel kaheksale riigile, need on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Ühiselt nimetatakse neid Läänemere riikideks. Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Sveits, Taani, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia. Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuvliikumistest. Maismaapiir on Eestil pikem lõunaosas Lätiga (343 km), järgides vähesel määral looduslikke eraldusjooni. 26 km ulatuses on piiriks näiteks Koiva (Gauja) jõgi. Idas kulgeb 294 km pikkune piir naabri Venemaaga piki Narva jõge ja Peipsi-Pihkva järve. Kagu-Eestis järgib piir maismaale rajatud sihte ja väiksemaid jõgesid. Lähemad ülemerenaabrid on Soome (vahemaa

Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Albaania (presentatsioon)

Albaania Sisukord Albaania Asukoht 1 ja 2 Pinnamood Graafik Maavarad Kliima Jõed ja järved Loomastik Albaania Asukoht Albaania Vabariik paikneb Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Ta piirneb idast Kreeka ja Makedooniaga, idast ja põhjast Serbia ning põhjast Montenegroga. Maismaapiiri kogupikkus on 720 km. Asukoht Aadria meri Lääne poole jääb Aadria meri ja edela Joonia meri. poole Joonia meri. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Pinnamood Umbes kaks kolmandikku Albaaniast on mägine. Keskmine kõrgus merepinnast on 700 m. Kõrgeim mägi on Korab 2764 m; Kesk Albaanias. Albaania mägede võrdlus Mount Everestiga 10000 9000 8000 7000 6000 5000

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
25
pptx

Slideshow: Tšehhi Vabariik

Valitsusjuht on Petr Necas. Parlament on kahekojaline, jagunedes Saadikutekojaks, kus on 200 saadikut ning Senatiks, kus on 81 senaatorit. Tsehhi Vabariik jaguneb 14 regiooniks. Pealinn Praha on riigi enimarenenud regioon ning üks rikkamaid regioone ELi uusliikmete seas. Hädaabinumbrid Tuletõrje 150 Kiirabi 155 Politsei 158 Euroopa riikide sõnadeotsing Norra Albaania K F J A T A A M A S K A S Y H Poola R F V T D L A Y U Z W U B A S E B V S X B F I K Q P Q I K O Austria E N O R R A R D N P W N U C O Portugal K J L B U A L Y N E A W P B M Eesti A D L A M N I P B A E T C Q E Rootsi B M A E C I D S P I L M I T S Hispaania A W G F J A E S L E O L U A C Rumeenia

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

lauludes või tajuda hõrgutavaid mereande nautides. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on Portugal üha kasvavate suurlinnade kõrval suutnud alles hoida ka traditsioonilised kalurikülad ja viinamarjaistandused. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest. Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Portugal

Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Üldandmed......................................................................................................3 - 4 2. Geograafiline asend ja loodus.........................................................................4 - 5 3. Kliima....................................................................................................................5 4. Rahvastik.........................................................................................................5 - 7 5. Majandus.........................................................................................................7 - 9 5.1. Energeetika..........................................................................................8 5.2. Põllumajandus......................................................................................8 5.3. Kalandus

Geograafia
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun