juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnavaldkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Ärhusi konventsioon on üldsuse kaasamine keskkonda puudutavate otsuste tegemisse ja järelevalvesse. Eesti ühines 2001. aastal
arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt, kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade arengukavade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kuivõrd keskkonnastrateegia on pikaajaline (25 aastat), siis
Vastanutest oli personalijuhte viis, juhtivtöötajaid kaheksa, üks tarkvaraarendaja ja neli vastajat ei kirjutanud oma ametipositsiooni. Kuna enamik vastajaid olid kas juhtivtöötajad või personalijuhid, siis võib hinnata nende teadmisi personalist kõrgeteks, mis teeb küsitluse usaldusväärseks. Ligi pooled (kaheksa vastajat) olid nõus vastama mõningatele täpsustavatele küsimustele ja jätsid ühenduse võtmiseks oma e- maili. Vastajaid oli väga erinevatest IKT alavaldkondade ettevõtetest, alates telekommunikatsioonist lõpetades logistikaga, mis tulenevalt tänapäeva logistikatööstuse kõrgest IT-penetratsioonist on arvesse võetav samuti kui IKT-sektori näide. Käivet tekitavatest valdkondadest toodi kõige enam välja tarkvara arendust (seitsmel korral) ja konsultatsioone (neljal korral). Siinkohal peab arvesse võtma, et pooled vastajad tõid välja vähemalt kaks valdkonda, kus käivet tekkis. Kokku toodi välja 29 erinevat valdkonda
annaabi.ee 
