Humanismi ja Reformatsiooni kirjanikud
Armastuse täiust kehastab platooniline lemme kui inimest õilistav ja ülendav tunne.
Niccolo Machiavelli (1469-1527) oli Firenze ajaloolane ja poliitik, kes rõhutas oma
traktraadis ,,Valitseja" inimese kirgi ja puudusi. Analüüsis erisuguste riigikondade
olemust ja jagad Itaalia valitsejaile õpetusi. Tema teesile ,,Eesmärk pühitseb abinõu"
tuginedes võib poliitikategelane õigustada ka kuritegusid. Lubatud on kasutada kõige
alatumadiki võtteid- pettust, julmust ja reetmist-, kui see ainult riigile kasuks tuleb.
Ideed olid omas ajas teatud mõttes progressiivsed, sest nad olid suunatud paavsti
ülemvõimu ning Itaalia killustatuse vastu; neid kandis autori patriootiline unistus
ühtsest isamaast ja tugevast isiksusest, kes suudaks riigi päästa. 19 saj võeti
makjavellismi mõiste kasutusele põhimõttelageda ja salakavala poliitika sünonüümina.
Michel de Montaigne (1533-1592) Prantususmaa esimene väljapaistev filosoof