Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks. Väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteks energiavöötmeteks ehk energiatsoonideks. 8. Metalli pooltäidetud tsoonis on külluses nii elektrone kui ka vabu alatsemeid- energia kasvuruumi. Seepärast ongi nad suurepärased elektrijuhid. 9. Keelutsooniks nimetatakse delta E täidetud ja tühja tsooni vahele jäävat pilu. 10. Dielektrikud on ained, milles on vähe vabu laengukandjaid. 11. Doonor on elektrone loovutav lisand. Aktseptor ehk vastuvõtja omastab põhiaine naaberaatomilt elektroni, jättes selle elektronkattesse augu, mis siirdub soojusliikumise toimel valentsitsooni.
Keelutsoonie järgnev täitmata tsoon kannab juhtivustsooni nime. Kristallid elektriväljas elektrivool kristallides; elektronid ja augud Elektriõpetuses teame, et elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Tahkistes on laengukandjateks elektronid. Suunatud liikumisse tõukab laengukandjaid elektrijõud, mis neile mõjub tahkisele rakendatud elektriväljas. Metalli pooltäidetud tsoonis on külluses nii elektrone kui ka vabu alatsemeid energia kasvuruumi. Seepärast ongi nad suurepärased elektrijuhid. Dielektrikute tühjas juhtivustsoonis on ,,energiaruumi" avarasti, kuid seal puuduvad elektronid, mida väli võiks liikuma suunata. Valentsitsioonis on küll kõik alatasemed elektronidega täidetud, kuid väli ei saa neid kiirendada: puuduvad vabad alatasemed, mille elektrone kergitada. Nõnda nad ei juhigi voolu, on isolaatorid.
annaabi.ee 
