Elis Savisaar, Triinu Lotta Toots, Tommi Välja, Kertu Klementi, Annabel Laur, Romet Lasn Üldandmed •Eesti NSV oli NSV Liidu haldusüksus okupeeritud Eestis. •1940-1991 •Pealinn: Tallinn •Riigikeeled: eesti ja vene •Rahaühik: rubla •Hümn: Jää kestma, Kalevite kange rahvas •Rahvaarv (1989): 1 565 662 ● Ajalugu alates aastast 1944 1944: 1957: Stalini Rahvamajand Alates aeg use 1985: jätkub nõukogude Gorbatšovi reform aeg 1956: 1970ndate Hruštšovi lõpp: aeg Brežnevi aeg Julgeolekuorganid ja võõrsõjaväe kohalolek ● 1954.a moodustati eraldi üleliiduline Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). ● Ühiskonda tuli pidevalt jälgida ja kontrollida. ● Nõukogude võimu põlistamisele aitas olulisel määral kaasa Eestisse jäetud sõjavägi. ● Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonna koosseisu. ● ...
Sõnar Sõnar on rakendus, mis aitab kiiresti leida sobiva reegli, kui tekib kahtlus, kas kasutada suurt või väikest algustähte, panna koma või mitte, kirjutada kokku või lahku. Sõnar on koostatud nii, et selle kasutamine ei eelda grammatikaterminite tundmist. Tulemuse leidmiseks tuleb vastata lihtsatele valikvastustega küsimustele, mille juures on abiks erinevad keelenäited. Peamenüüs on valik erinevaid alateemasid. Loetellu kuuluvad: algustäht, kokkukirjutamine, kirjavahemärgid, sarnased sõnad, nimede ja numbrite kirjutamine, lühendamine ja ametikirjade kirjutamine. Sõnari tõhusaks kasutamiseks tuleks seda enne lähemalt õppida. Kui vajutada peamenüüs Algustähe ikooni peale, siis avaneb valik: · Koht/ehitis/paikkond ( Toome kirik, Narva jõgi) · Teos/väljaanne ( ,,Kõrboja peremees", Õhtuleht ) · Sündmus (jõulud ) · Asutus/organisatsioon ( TTÜ, Pärnu Linnavalitsus )
Vägivallatsevad meeleavadajad ei jätta endast mõistlike inimest muljet ja neid lihtsalt ei võeta tõsiselt. Autor nimetab ühe kõrvalnäitena Balti ketti 1989. Aastal. Paraku jääb segaseks, miks selline näide on toodud. Tekstis väidab autor, et rahvas demostreeris oma ühtset hoiakut Molotov- Ribbentropi pakti suhtes, kuid lugejana jäi selgusetuks millist hoiakut rahvas väljendas. Autor mainib ainult kohati info leviku tähtust. Kuid see on üks alateemasid, millest saaks kirjutada terve pikk sisu lõigu. Autor keerutab oma teema lõgul ühel ja samal teemal, ilma otsese teema analüüsi ja arenguta. Teema ei arene edasi ja püüab teksti täita tühjade väitete ja näitetega. Palju näited on üleliigsed ja ei sobi teemasse. Kokkuvõtteks on essees käsitletud teema küll aktuaalne, kuid tehtud seda küllaltki üle jala.Tekstis häirib terviklikkuse puudumine. Kirjatöö sissejuhatus on pikk ja seal mainitud teemad jäävad puudutamata
Vägivallatsevad meeleavadajad ei jätta endast mõistlike inimest muljet ja neid lihtsalt ei võeta tõsiselt. Autor nimetab ühe kõrvalnäitena Balti ketti 1989. Aastal. Paraku jääb segaseks, miks selline näide on toodud. Tekstis väidab autor, et rahvas demostreeris oma ühtset hoiakut Molotov- Ribbentropi pakti suhtes, kuid lugejana jäi selgusetuks millist hoiakut rahvas väljendas. Autor mainib ainult kohati info leviku tähtust. Kuid see on üks alateemasid, millest saaks kirjutada terve pikk sisu lõigu. Autor keerutab oma teema lõgul ühel ja samal teemal, ilma otsese teema analüüsi ja arenguta. Teema ei arene edasi ja püüab teksti täita tühjade väitete ja näitetega. Palju näited on üleliigsed ja ei sobi teemasse. Kokkuvõtteks on essees käsitletud teema küll aktuaalne, kuid tehtud seda küllaltki üle jala.Tekstis häirib terviklikkuse puudumine. Kirjatöö sissejuhatus on pikk ja seal mainitud teemad jäävad puudutamata
rahaliidu loomist pärast 1992. a ühisturu kujunemist. Teisel otsust uus Euroopa poliitilise ühendamise leping ette valmistada. Uus Eur alusleping sõlmiti veebr 1992 (jõust alles 1. nov 1993 pärast Taani teistkordset refer. Seejuures Taanile erandid sh ka oma raha säilimine rahaliidus). Hollandis Maasi jõe äärses Maastrichtis loodi kolmesambaline Euroopa Liit (nn Euroopa Maja) eristab sambaid (koostöö alateemasid) otsuste tegemise viis integratsioon 1-s ja valitsusvah koost 2-3 sam. Viidi sisse subsidaarsuse põhimõte), selle lepingu ettevalmistamisel eriti avaldus Britis skepitsism sotsiaalpoliitika ja võimaliku ühisraha asjus. 1. sammas majanduskoostöös on Valitsused loovutanud osa suveräänsust riigiülestele institutsioonidele (Eur Ministrite Nõukogu, Eur Komisjon, Eur Parlam ja EÜhenduste Kohtule), seejuures ainult osades
Pärnu Vanalinna Põhikool Uurimustöö Filmiajalugu Hendrik Tamberg Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mina valisin oma uurimustöö teemaks filmiajaloo. Ma valisin selle, sest mulle tundus see väga huvitav ja seal on palju alateemasid, mida uurida. Siin uurimustöös käsitletakse filmi algusaastaid, filmizanritest, näitlejaid ja tuntud filme. Film on juba pikka aega olnud tähtsaim meelelahutus kanal. Enamus televisiooni programme koosneb põhiliselt filmidest. Kinos käiakse iga nädal uusi filme vaatamas. Loodan, et sulle, lugejale, meeldib see uurimustöö. Filmizanrid On olemas palju filme. Tegelikult, on olemas VÄGA palju filme ja need filmid on kõik erinevad
Liustikud Alpides sulavad. Looduskatastroofide sagedus ja ulatus kasvab. Jäämass poolustel järjest kahaneb. Kliima on soojenemas ning selle mõju nii inimkonnale kui ka maailma majandusele järjest olulisem. Viimastel aastatel on järjest enam tähelepanu hakanud koonduma globaalsetele keskkonnatrendidele. Kliimasoojenemine, fossiilsete energiavarude piiratus, üleüldine keskkonnasaaste ning puhta vee kättesaadavus on vaid mõned suuremad peavoolud, mille alla mahub veel terve hulk alateemasid. Millised võiksid aga olla võimalikud kasvuvaldkonnad, mis aastate pärast on olulisel kohal kogu planeedi turvalise elupaiga tagamisel ning kas ja kuidas võiks investor nimetatud trendidest osas saada? Maailma turgudel on viimane aasta toonud üsna tugeva languse väga suures osas varaklassides ning paljude investorite otsingud käivad suunal ,,Kuhu liigub raha ehk milline on järgmine suur trend?" Arvatakse, et üks nendest suurtest trendidest võibki just olla
Jäätmeladude planeering ja korraldus peab võimaldama nende hoidmist puhtana ja vajaduse korral kaitstuna loomade ja kahjurite eest. 4. Kõikide jäätmete kõrvaldamine peab toimuma hügieeniliselt ja keskkonnasõbralikult vastavalt asjakohastele kohaldatavatele ühenduse õigusaktidele ning need ei tohi muutuda otseseks või kaudseks saasteallikaks. Mõttekaardi koostamine Teema ,,Jäätmete kogumine ja sorteerimine pagaritoodete tootmisruumis". Mõttekaart peab sisaldama järgmisi alateemasid: jäätmete kogumise ja kõrvaldamise hügieeni nõuded, jäätmete liigid pagariruumis Veevarustus 1. Käitlemisettevõttes peab olema piisav joogiveevarustus, mida kasutatakse alati kui vajalik toiduainete saastumise vältimise tagamiseks. 2. Tehnilise vee kasutamisel, näiteks tuletõrjeks, auru tootmiseks, külmutamiseks ja muudel sarnastel eesmärkidel, peab see ringlema eraldi süsteemis, mis on vastavalt tähistatud.
Tuuma määratlemisel on kolm põhimõtet, et minimaalse vaevaga saavutada maksimaalseid tulemusi: - Püüda kohe tuum ära valida. Kui tundub, et see on võimatu, siis hakata fakte juurde hankida ja sõnastada tuum. - Reporter peab võimalikult ruttu kontrollima tuumaks valitud fakte. - Võib juhtuda, et valitud tuum on ebasobiv. Valitud juhtlõiku kontrollida ja täpsustada igas uudisekirjutamise faasis. Kui tuum ei sobi, siis leida uus fookus. 4. Muud küsimused – kui palju ja milliseid alateemasid lugu sisaldab; kas juhtlõik või sissejuhatus; kui pikk tuleb lugu. UUDISE TEGEMISEKS VAJALIKU MATERJALI LÄBITÖÖTLEMINE Tuum on valitud ja uudise põhiparameetrid otsustatud. Nüüd mõelda, mille abil valitud tuum lahti rääkida. - Leida ja sõnastada küsimused, millele on vaja tuuma arendamiseks ja uudise kirjutamiseks vastused leida - Teha selgeks, millised vastused on olemas ja mis on puudu
Sätestatud on õppingute ajaline jäotus: ―igal aastal 16 tundi üldtehnilist ettevalmistust, 18 tundi puidutöid, 18 tundi metallitöid ja 16 tundi valiktöid‖ (Erõ: 2082). Kui pole selleks võimalusi, võib puidu – või siis metallitööde üldteemasid asendada valiktööde üldteemadega. ―Arvestades seda, et poiste tööõpetuses tehtav sõltub suuresti valitud üldteemadest ja nende läbivõtmisel kasutatavatest tööesemetest, ei määratle õppekava üksikuid alateemasid, nende jaotust klassiti ega järjestust. See on antud ü k s i k u t e t ö ö l i i k i d e p r o g r a m m i d e s ” (cf:2028). Aine sisu on avatud põhitsüklitena koos neid täpsustavate märksõnadega, (Erõ:2082). Õpitulemustena on seadustatud, (Erõ:2083), mida põhikooli lõpetaja teadma ja oskama peab. Õppevara tingib a i n e k e s k s e m a õppevormi. Kasutatavad: õpik, töövihik,
detailiseerimine, laiendamine, mis vastab küsimustele kuidas ja miks. Siin räägitakse lahti uudise keskne sündmus või sündmused, kui neid on mitu. Lisaks tuuakse sisse vähemtähtsad tegelased ja faktid. Teema arendamise põhimõtted on lihtsad ja need võib kokku koondada mõneks rühmaks. Alateemade paigutamine Uudises on koos mitu alateemat, mis tuleb tekstis järjestada. Siin on kaks probleemi: kuidas siduda juhtlõiku ja arenduse teemasid ning kuidas alateemasid järjestada. Juhtlõik ja arendus. Esimene probleem on selles, millest kirjutada kohe juhtlõigu järel. Siin kehtib kaks reeglit: • Juhtlõigul tuleb edasi minna juhtlõigu teemaga, mitte hüpata suvalisele muule teemale. Juhtlõigule järgnevad lõigud räägivad keskse teema lahti. Põhiveana kipub teises lõigus olema juhtlõiguinfo taust. • Tekstis ei tohi korrata juhtlõigu materjali. Tavaline viga on selles, et järgmises lõigus
Sätestatud on õppingute ajaline jäotus: igal aastal 16 tundi üldtehnilist ettevalmistust, 18 tundi puidutöid, 18 tundi metallitöid ja 16 tundi valiktöid (Erõ: 2082). Kui pole selleks võimalusi, võib puidu või siis metallitööde üldteemasid asendada valiktööde üldteemadega. Arvestades seda, et poiste tööõpetuses tehtav sõltub suuresti valitud üldteemadest ja nende läbivõtmisel kasutatavatest tööesemetest, ei määratle õppekava üksikuid alateemasid, nende jaotust klassiti ega järjestust. See on antud ü k s i k u t e t ö ö l i i k i d e p r o g r a m m i d e s " (cf:2028). Aine sisu on avatud põhitsüklitena koos neid täpsustavate märksõnadega, (Erõ:2082). Õpitulemustena on seadustatud, (Erõ:2083), mida põhikooli lõpetaja teadma ja oskama peab. Õppevara tingib a i n e k e s k s e m a õppevormi. Kasutatavad: õpik, töövihik,
Fotode tehniline kvaliteet on vähemoluline. Tegelaste hierarhia sündmuses peaks fotol välja tulema. Fotode meeleolu peab olema kooskõlas loos oleva meeleoluga. Ka foto peab rääkima lugu, olema konkreetne ja individuaalne. Peab ära tundma, mis juhtub või kellega on tegu. Universaalseid passipilte tasub kasutada pisilugude või lisapiltidena, kui loo juures on mitu fotot. Kui loo juurde pannakse mitu fotot, siis peavad need olema võimalikult erinevad, kajastama eri alateemasid või peategelase erinevaid rolle. Lisaks fotod peavad olema tehniliselt võimalikult erinevad (kuju, plaan, suurus). Tähelepanu äratamine. Sündmused on huvitavamad kui muu, inimesed on huvitavamad kui asjad. Seega peab fotol olema tegevust, liikumist ja inimesi. Ebatavaline on huvitavam. Pildil peaks olema suhe lugejaga. Suur plaan tõmbab enam tähelepanu kui üldplaan. Fotode valimisel on kooskõla tekstiga olulisem kui tähelepanu tõmbamine. Eetika
Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt neid teadmisi vaja. b) Taevas vs Põrgu – kuidas Margarita ikka taevasse sai kui oli patune. c) Noorte armastus – on kohati nagu pime, Margarita ja Fausti pärast suri tüdurku ema d) Süütunne - kuidas Margareta ei põgenenud vanglast koos Faustiga, kuidas
sõnasaamisjärjekorda ja diskursiivset panust (segab vahele, nõuab selgust, kontrollib teemat, formuleerib järelduse või hinnangu)? Kas osalejate õigused ja kohustused on sümmeetrilised või asümmeetrilised? Vestluse asümmeetriaga taastoodetakse sotsiaalseid hierarhiaid, rolli- ja staatuseerinevusi (nt politseiniku- tunnistaja või õpilase-koolidirektori vestluses). 10. Missugused on teksti suuremad struktuurid? Missuguses järjekorras käsitletakse alateemasid, põhjusi, tagajärgi jne? Mis teemad on olulisemad, esile tõstetud? Millest räägitakse esmajärjekorras, millest viimases järjekorras ja millest ei räägita üldse? (Nt: Näiteks tööstuse õnnetusjuhtumite kirjeldused ajalehtedes sisaldavad tavaliselt kindlaid komponente kindlas järjekorras: mis juhtus, mis selle põhjustas, mida olukorra lahendamiseks tehti, millised otsesed tagajärjed õnnetusel olid, missugused tagajärjed sellel pikemas perspektiivis võivad olla
Intervjuu läbiviimine eeldab selle õppimist ja hoolikat kavandamist. Intervjueeritakse tavaliselt sellepärast, et uurida on vaja vähe inimesi, vastuseid soovitakse täpsustada, soovitakse põhjalikku teavet, soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid. Intervjuu liigitatakse: 1) Struktureeritud intervjuu ehk ankeetintervjuu. Abimaterjaliks on ankeet, mis teeb intervjuu läbiviimise lihtsaks. 2) Teemaintervjuu, kus intervjuu alateemad on teada. 3) Avatud intervjuu, kus alateemasid ei ole teada ning teemad võivad vestluse käigus muutuda. Ühe inimesega võidakse rääkida mitu korda. Vaatluse kaudu saadakse teada, mis tegelikult juhtub. Vaatluse eelis on see, et saadakse vahetut materjali, kuid selle saamine nõuab väga palju aega ning vaatleja kohalolek võib muuta sündmuste loomulikku kulgu. Vaatlus jaguneb süstemaatiliseks vaatluseks ja osalusvaatluseks. Süstemaatiline vaatlus viiakse läbi kindlates tingimustes. Osalusvaatluses
Midagi kolmandat ei saa olla. Paradoksid on selline ütlus, mis vastab tõele juhul, kui ta on vale ja on vale juhul, kui ta vastab tõele. Marie Curie radioaktiivsuse avastaja mateeria sulab, muutub eimillekski tuli selline arvamus. John Locke ,,Essee inimese arusaamisest (1690) Moodsa semiootika rajajad: E. Durkheim, J.H. Poincari, S. Freud, G. Frege, Ch.S. Peirce, F. De Saussure Poincare viimane universaalne matemaatik tundis kõiki matemaatika alateemasid. Ei ole vaja uurida objekte, vaid nende vahelisi seoseid. Freud revolutsiooniline figuur; näitas, et meie mõistus ise ei ole ratsionaalne seal on konfliktid; teadvus-teadmatus. See mida me teadvusame, on vale. Freud tõlgendab unenägusid, uurib keelevääratusi, käevääratusi (kirjutamisel). Ühelt poolt on kõik asjad omavahel seotud, teisalt kõik asjad midagi tähendavad. G.Frege püüdis leida matemaatika kriisile lahendust. Matemaatika ei ole midagi muud kui üks keel
annaabi.ee 
