Tegemist on kunstivooluga, milles kunstnikud assigneerisid värve suurte pintslitega, kiirelt ja jõuga, zestikulaarselt ja ebageomeetriliselt, et väljendada omi emotsioone vahel tilgutades või isegi pildudes värve suurele lõuendile. Nende töid iseloomustab näiline juhus ja õnnetus, mis tegelikult on vägagi planeeritud. Tavaliselt ei mõeldud üldse sellele et pildiga mingit teemat esindada. Arvati et kunstnikku spontaansus ja tööle lähenemine vallandab nende alateadvusliku loomingulisuse. Ekspressiivset töö meetodit arvati olevat sama tähtis kui töö ise. Hans Hoffman (saksa- ameeriklane, 1880-1966) Don Quixote 1963 Abstral Nebula 1961 Song of the nightingale 1964 Wall I and II 1961 The Conjurer 1959 Above Deep Waters 1959 Adolph Gottlieb (ameeriklane, 1903-1974) Expanding 1962 The red 1972 Istanbul 1971 Ambient green 1962
, lennukid, bussid, rongid, jne. Kuidas juba varajasest suurt rolli ärevushäirete, foobiate ja east, tavaliselt paanikahoogude tekkel. tekivad mõnest foobiad? traumaatilisest kogemusest. On Näiteks võib üldtunnustatud inimene, keda , et foobiad väiksena tekivad väliste hammustas sündmuste ja koer, karta sisemise seepärast eelsoodumuste alateadvusliku kombinatsioon lt terve elu il. Martin koeri. Seligman, Sotsiaalsetel kuulus foobiatel ja Ameerika agrofoobial on psühholoog, keerulisemad avastas oma põhjused, mis katsetes, et pole meile osadel asjadel siiamaani nagu näiteks täielikult ussidel on teada.Ollakse geneetiline seisukohal, et eelsoodumus pärilikkus, olla seostatud geneetika ja hirmuga. ajukeemia
aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Tihtipeale ei teata, mida nendega teha. Sellepärast tekib ka mitmeid küsimusi- kaua kestavad, kuidas mõjuvad need meie psüühikale, on neid võimalik tõlgendada või mitte. Uni ja unenäod on siiski lahutamatu osa meie igapäevaelust. Need lihtsalt ununevad äärmiselt kiiresti. Unenägude põhjused võivad olla mitmesugused. Enamik unenägude tõlgendajaid on nõus väitega, et unenäod teavitavad meid meie alateadvusliku psüühika seisundi tähtsatest aspektidest (D. Fontana ,,Millest kõnelevad unenäod"). Arvan, et põhjuseks on tihtipeale meie endi soovid, mida tahaksime või mis on rahuldamata jäänud. Samas on see seotud meie unistustega. Näiteks näljane näeb tihti unes toitu, rahapuudust tundev isik leiab unes palju raha, armastaja näeb armastatut või rahuldamata jäänud soov olla kuulus, rikas jne. ,,Sooviunenägude" poole pealt on minuga ühel nõul kuulus viini psühhiaater Freud. Tema
Alateadvusele avaldatav mõju: lahe, ma tahan ka õues olla ja ilma nautida, selle asemel, et siin kuuma pliidi ääres rabada, tahan lisaaega, et kevadet ja ilma nautida, pere- ja sõpruskonnaga koos olla. Maakera toodete tarbimine võimaldab selle vaba aja, et neid eelnimetatid tegevusi ja soove teoks teha. Maakera tooted on maitselt ja kvaliteedilt sarnased koduköögis tehtud toitudega, ent nende tegemise peal ei kulu aega, Maakera on need tarbija eest juba valmis teinud sellise (alateadvusliku) mulje jätmine on käesolevas essees analüüsitud reklaami peaeesmärk.
1940.-1960. aastad- müüditeooria. Müüditeooria on seotud sürrealistide sooviga ühiskond vastavalt oma arusaamadele ümber kujundada. Nende arvates on müüt reaalsus, milleta inimene ei saa elada. Sürrealistid olid oma tegevuses küllaltki aktiivsed ning ühiskonna suhtes avatud, oma seisukohti ja põhimõtteid püüti igati levitada ning propageerida. 1924. aastal asutati ajakiri "Sürrealistlik revolutsioon" ja Sürrealismi Uuringute Büroo, mis tegeles andmete kogumisega alateadvusliku tegevuse arendamiseks. Sürrealism on moodsa kirjandusvooluna olnud elujõuline, kestnud tesite kirjandusvoolude kõrval tänapäevani. Sürrealism on ka oluliselt mõjutanud absurdikirjandust. 6 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki Jüri Talvet "Maailmakirjandus" 2.osa, 1999 Tallinn Alli Lunter "Kirjanduse modernistlikud suunad", 2001 7
Tähtis on teha kõike, mis aitab meie lapsi õnnelikuks inimeseks teha. Palju teooriat tahes ei suuda asendada armastusküllast elu. Kui oleksime valmis taipama, et laste hirmud on tihti täiskasvanute lahendata jäänud konfliktide peegeldus, astuksime ma laste, aga ka iseendi tervise säilitamisel suure sammu edasi. HIRMU FENOMEN Ka juba sündimiseelne protsess võib teadlaste arvates hirmuseemne külvata. Kontaktisiku puudumine vallandab lapses, ka juba imikus, alateadvusliku hirmu (nn. ürghirmu). Hirmu võib olla igast eas lastel, kuid on olemas mingi kindelas elusituatsioonis esinevaid hirmuperioode. Vanemate ja ümbruskonna teadmatus annab sellele aga hoogu ja nii esineb nt eriti 3. eluaastast, mis peaks viima ,,mina" tunnetuseni söömistõrkeid, unehäireid, voodimärgamist ja ka kõnelemisraskusi. Lapse ,,mina" peab hirmudest vabanema, et vabalt isiksuseks areneda. Vanemas eas on üks hirmufenomene koolihirm, eriti hirm mitte toime tulla,
1886 avaldasid sümbolistid oma esimese manifesti ,,La Figura", milles J. Moreasi andis voolule ka nimetuse. Manifestis tunnistasid sümbolistid ühelt poolt tegelikkust ja teiselt poolt ideaalide maailma. Oma esimeses manifestis puudusid neil ühtsed seisukohad. Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest nad vastandusid realistidele ja naturalistidele, samuti olid nad romantilise luule ilutsemise vastu. Sümbolistid püüdlesid alateadvusliku, irratsionaalse poole, nägid sümbolismis kunstilise mõtlemise uut tasandit. Oma teostes loobusid nad konkreetsetest süzeedest. Nad pöörasid suurt tähelepanu sõnavarale, tõid kasutusele vabavärsi ja metafoorid. Luuleloomingut mõtestati sageli keelemaagilise ja müstilise toiminguna, kus kõlade ja tähenduste ,,täpse nihestatuse" tulemusena vabaneb sõna sisenduslik, kuid ka transtsendentne jõud. Sõnasugestiooni taotlusi teenis rütmi esiletõus nii luules kui ka
kliendi ja teenindaja vaheliseks suhtlemiseks, samuti ametiasjade ajamiseks. Selles tsoonis ei tunne inimesed end ei üksildasena ega suhtlemiseks kohustatud olevana. 3) respektitsoon 120-200 cm. Räägime endast kõrgemate inimestega, nt. ülemused, õpetajad. 4) publikutsoon üle 200 cm kasutatakse avalikel esinemistel. Kui me rikume tsooni reegleid ja siseneme valesse piirkonda, siis vestluspartner sulgub ja tunneb ennast ebamugavalt, sama juhtub meiega, kui meie tsooni sisenetakse. Alateadvusliku kehakeele sõnumid Silmside Miimika Kehaliigutused Kehaasendid Zestid Distantsid Teadvuslikud kehakeele sõnumid Soeng Riietus Ehted Tätoveeringud Kehahoid Kõnnak Lõhn PARAKEEL Hääl annab 38% üldmuljest. Parima tulemuse saame rääkides selgelt, madalama häälega. Häälekvaliteedi olulised faktorid on hääle kõrgus, toon, kõne tempo ja naeratus hääles.
lugudega ning daatumi lisamine aitaks lugejal esile manada isiklikke mälestusi kirjeldatud perioodist ja tulevastel lugejatel ajaloolist konteksti paremini fikseerida. Undi lemmikteemad viitavad tema püüdlusele analüüsida alateadvust (sügavikud, kosmilised hirmud, arhetüübid - Kalevipoeg, Sügavik, Tüdrukud taevast). Tekstid on tihedalt aktuaalses kontekstis kinni, följetonism följetonismiajastul, samas püüdleb autor laiemale haardele, igavikulisusele, alateadvusliku ja mütoloogilise poole. Mütoloogia on suhteliselt fiktiivne zhanr ning ei esita suuri vormilisi ja sisulisi nõudmisi. See sobib Undile suurepäraselt, sest tema kirjutamisstiil on pretensioonitu, raskesti piiritletav, justkui amorfne voolav mass. Vastandamine - argi/mütoloogia, mõistuspärane/alateadvuslik, ajaline/igavikuline, proosaline/poeetiline - tekitabki huvi, loob dramaatilise ja polemiseeriva õhkkonna ning viib nii lugusid kui kogu käsitletavat temaatikat edasi.
usku kujumuutmisse. ,,Öösel süüdati laagris tohutu suured lõkked; alasti naised esitasid tule ümber võikaid tantse, väänates oma keha nii koledal kombel, et ajas hirmu peale." Üks teine eurooplasest vaatleja jälgis vodoo preestrit, keda oli vallanud Haiti ,,keisri" Dessalines´i vaim: ,,See oli tema ise. Ma nägin raevukat nägu, ta ilme muutus fanaatiliseks ja kogu ta hoiakust õhkus kättemaksuhimu." Selliste alateadvusliku matkimise võimetega saab ka seletada üleilmselt levinud usku kujumuutmisse. Nõiahullus mandri-Euroopas Nõiahulluse nurgakivi sai pandud 14. sajandil, mil kokku said ketserlus, õigusteadus, teoloogia ja inkvisitsioon. Järgneva pooleteise sajandi jooksul levis nõiakartus üle Euroopa ning 15. sajandi keskpaigal muutus see ligi 200 aastat kestnud hulluseks. On levinud arvamus, et nõiahullus leidis aset keskajal, kuid see väide ei pea paika.
KKMM aitab muuta õpilase käitumist eesmärgipärasemaks. Rakendusnäited- KKMMi abil saab õpetada õpilastele, kuidas ohjeldada liigset impulsiivsust ja agressiivsust, läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikult ebaõnnestumistesse jne. Sarnasus ja erinevus- KKMMi ja BKMMi sarnasus on selles, et mõlemate eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus on selles et BKMMil püütakse seda teha alateadvusliku stiimul- reaktsioon seoste kujundamisega aga KKMMi puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. d)Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused 1. Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. 2. J
I Pööra mõnda "varajast" kvaale tekitavat kanalit, nägemisnärvis näiteks, nii et kõik 'allavoolu' asetsevad olulised närvisündmused oleks esialgse ja normaalsega võrreldes 'vastupidise" väärtusega. Ex hypothesi pöörab see sinu kvaalid ümber. II Jäta kõik need varajased juhtteed puutumata ning pööra lihtsalt mis tahes mälule- juurdepääsu ühendusi, mis teostavad sinu tänaste ja muistsete värvitoonide vaikimisi (ja ise- gi alateadvusliku!) võrdlemise. Ex hypothesi ei pööra see üldse sinu kvaale, vaid hoopis sinu mälus kinnistunud kalduvusi neile reageerida. Üles ärgates ja avastades, et sinu visuaalne maailm on kohutavalt anomaalne, peaksid sa hüüatama: "Jumala eest! Midagi on juhtunud! Kas on ümber pööratud minu kvaalid või on ümber pööratud minu mäluga seotud reaktsioonid kvaalidele. Ei tea küll, kumb on juhtunud!"
demonstreerimine kombinatsioonis iseenese kõvahäälse õpetamisega. Eesmärgiks on tegevust suunava sisekõne kujundamine. Rakendusnäited: Üheks KKMMi rakendamise näiteks on Campi ja Bashi (1981) “Mõtle valjult” programm, mille eesmärgiks oli õpetada algklassiõpilasi lahendama arukalt konfliktsituatsioone. Erinevus: on selles, et BKMM-i puhul püütakse õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmist soodustada alateadvusliku stiimul-reaktsioon-seoste kujundamisega, KKMM-i puhul aga õpilase teadliku eneseregulatisooni arendamisega. KKMM peab erinevalt BKMM- ist silmas palju suuremat õpilasepoolset vastutust – õpilane püstitab ise oma eesmärgid ja normid, jälgib ise oma käitumist ja kontrollib tasustamist. IV Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused 1) Kognitiivsete õppimisteooriate kujunemine. Võidukäik algas 1960ndatel. Praeguseks on
hoiduda igast tuntud stiilist. Kollaz, ready-made, kakofooniad. Eesmärgid: Näkkusülitamine kodanlusele, tema habitusele. Sur-Realisme ja La pittura MetafisicaEsindajad: Dali, Ernst, Magritt Eeskujud: mõjud Sigmund Freudi Psüühika struktuuri õpetusest.Stiilitunnused: usutav illoogilisus. Gravitatsioonijõudude eiramine.Eesmärgid: näidata et asjade olemus on tunnetatav vaid alateadvusliku kaemuse abilvahendusel. Modernsus fotograafias 1906-1930 fotograafia kui moodne vahend. Kaamera ja aparaat uus, käsitöö iganenud. Fotograafiale spetsifika läbiproovimine. Kaamerast, optikast, foto-materjalist jne. Lähtuvad loomevõimalused ja uute koodide õppimine.-,,Neue Sachlichkeit", ,,New Vision"; Vene konstruktivism; VHUTEMAS ja Bauhaus. Pilet nr.3 1. Valguse keemilise mõju märkamine ja kasutuselevõtt (areng)
Kas võib olukordi olla, kus laps saab liiga palju kinnitust? Esimese eluaasta jooksul nii palju kui jõuad. Kui iseseisvuma hakkab 8:1 vahekorras. Muidu hellitab ära. Dokumenteerimine: vaatluskaardid, seletuskiri(KARISTUS), probleemselt käituva õpilase leht millist käitumist hinnatakse. 7.loeng SEKKUMISSTRATEEGIAD II - PSÜHHOANALÜÜTILINE LÄHENEMINE Probleemse käitumise põhjusi tuleb otsida varajasest lapsepõlvest ja sellisest teadvuseosast, mis sunnitud alla alateadvusliku käitumise alla. Alateadlikud konfliktid tuleb välja elada, nt pildi joonistas. Vahend, kuidas alateadlikkust mõjutada, et leida lahendus Ego kaitsemehhanismid õpisituatsioonis. Põhjused lähtuvalt sellest, et alateadvusel.. Enamik käitumisest psüühikasiseste jõudude poolt määratud. Suurem osa inimeses motivatsioonist pole teadlik.... Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule.
57). Berliinis eksisteeris realism kaua. Naturalistidel oluline orienteerumine loodusteadustele, tõe ja objektiivsusele; vastassuund avatud, teoreetiliselt mitmekesisem. Antinaturalistide mõjutusi Nietzche oluline; tema ellujäämisvaade inimesele kui tänu iseendale ellujääjale. Isiklikkusele panustamine. Iseloomulik keldumine kõigest valgustuslikust ja moraalsest. Oluliseks inspiratsiooniks Sigmund Freudi intuitiivne psühholoogia, alateadvusliku esiletõstmine; antinaturaliste mõjutasid ka kõikvõimalikud loodusreligioossed asjad; looduse ja ilukultus. Vegetaarlaste, nudistide liikumises. Naturalism jõudis Saksamaale hiljem kui Prantsusmaale. 80ndatel vormus seal grupp noori literaate, kes nõudsid traditsioonide murdmist ja tegelemist kaasaja probleemidega. 1883 astusid noored literaadid Berliinis avalikkuse ette. Vennad Julius ja Heinrich Hart asutasid ajakirja
sisemiste varjatud mõtlemisprotsesside vahendusel. Rakendusnäited - KKMM-i abil saab õpetada õpilastele, kuidas ohjeldada liigset impulsiivsust ja agressiivsust, läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikumalt ebaõnnestumistesse jne. Sarnasus ja erinevus. KKMM-i ja BKMM-i sarnasus on selles, et mõlemate eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus on selles, et BKMM-il püütakse seda teha alateadvusliku stiimul-reaktsioon-seoste kujundamisega, aga KKMM-i puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. KKMM-i põhitaotluseks on kujundada õpilasel oma tegevuse juhtimiseks eesmärgistamise, iseenese õpetamise, enesekontrolli ja enesekinnitamise oskused. Õpilaste kommentaarid oma tegevuse kohta ülesannete lahendamisel aitavad õpetajatel jälgida õpilaste arutlusviisi korrektsust ja aktiveerivad ning korrastavad õpilaste kujutlusi õpitoimingutest. 10
annaabi.ee 
