Eostega paljunemine eostaimedel. 1. Sammaltaimedel (paberil joonis) 2. Sõnajalgtaimedel (paberil joonis) Eostega paljunemise bioloogiline eripära 1. eosed on erilised üherakulised paljunemisstruktuurid 2. eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3. eoste idanemisvõime säilib kaua - kuni tuhandeid aastaid, seda tänu paksudele kestadele ja vähesele vabale veele. 4. eostel esineb pärilik muutlikkus kahel alatasandil a) mutatsioonid eostes b) geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus Suguline paljunemine Sugulise paljunemise erijuhud 1. Partenogenees - neitsisigimine - organismi areng viljastamata munarakust. Esineb taimedel (võilill, kortsleht), selgrootutel (mesilased, lehetäid) ja selgroogsetel (kalad, kahepaiksed, roomajad) ja lindudest ainult teatud kalkunitõugudel. Isend Sugu Ploidsus Viljakus
tugev happelisus- mehe sperma hulk on väike ja väga nõrgalt aluseline d) ?- 10% (ei saada aru miks) Viljatuse puhul rakendatakse: a)kunstlik kehasisene viljastamine b) kunstlik kehaväline viljastamine ja sellele järgnev siseembrüo siire Rasestumisvastased vahendid, eriti ei küsita, pigem terviseõpetuses Viljastumise bioloogiline tähtsus: 1) Taastatakse diploidsus (esialgne ploidsus) 2) Tagatakse pärilik kombinatiivne muutlikkus kolmandal alatasandil 3) Paljudel organismidel määratakse sugu 4) Aktiveeritakse munarakk edasisteks jagunemisteks 5) Viljastumise tagajärjel tekib sügoot e. viljastatud munarakk Sügoodiga toimuvad muutused e. lõigustumine: Lõigustumine on eriline väga kiire rakkude jagunemise viis, mille tagajärjel rakkude arv suureneb ja mõõtmed vähenevad. Lõigustumisel rakkudel puudub kasv, ainuke sünteesiprotsess on DNA kahekordistumine. Jaguneb: 1) Sünkroonne a) kõik rakud jagunevad samaaegselt
Viimase romaani puhul seoseid Faustiga, aga Johannes Faberil puudub Fausti põhjalikkus ja kompromissitus. Teoses puudub ka Margaretaga võrreldav naispeategelane. Faber jääbki nõiduse õpilaseks, temast ei saaa kunagi nõiduse õpetajat. Novellikogu Sigtuna väravad (1968) Allegoorilisi lugusid mitme Eur. maa ajaloost, legendide iroonilised töötlused. Kolmas ajalooline triloogia kujutab paralleelseid sündmusi 2l alatasandil: kauges minevikus ja olevikus/lähiminevikus: Õilsad südamed e Kaks sõpra Firnzes1970, Lohe hambad 1970, Kahekorde mäng 1972 (kriminaalromaanina) Viimane raamat Rooma päevik (1976), reisikirja meenutav, mõnes mõttes Ristikivi ajaloofilosoofia kokkuvõte. Kokkuvõttes tegelevad R ajaloolised romaanid järgnevaga: keskaja ummikseis; väikese inimese kannatused ja
annaabi.ee 
