suguelundite vastu, kogeb spontaanset seksuaalset erutust, naudib hooldajate puudutusi, naudib alasti olemist. Varane lapseiga (25 eluaastat) Arenguülesanded. Laps on võimeline ennast identifitseerima kas poisi või tüdrukuna, hakkab üldjoontes mõistma, kuidas toimub soojätkamine, hakkab mõistma, mis asi on privaatsus ja selle seost alastiolemise ja seksuaalsusega, hakkab kas vähest või hoopis äärmiselt suurt huvi üles näitama samast ja vastassoost eakaaslaste ja täiskasvanute suguelundite vastu. Tüüpiline käitumine: Laps hõõrub või katsub aeg-ajalt enda suguelundeid (eesmärgiks pigem enda rahustamine kui seksuaalse naudingu saamine). Samasoolised mängukaaslased uurivad üksteise kehasid, tegevus on mänguline ja uudishimust ajendatud (näiteks arsti mängimine). Laps naudib alasti olemist
Esindavad laias laastus tollast sotsiaal- ekspressionistlikut stiili. Toimub väga selge ühiskonnatemaatika läbimurrang. Ekspressionistlik periood jääb lühikeseks. Kui me räägime Siuru ajal ekstaatilisusest, siis 1920ndate alguses see jätkub, aga teiste motiivide kaudu. Värsialgused hakkavad tundepaisutust märkima ja nendel on väga isiklik ja erootiline sisu. * "Ekstaas" Underi loomingus hakkab selgemini välja tulema see, mis muutub. Muutub muidugi see, et alastiolemise manifesteeringut hiljem ei tule. 1920ndate lõpus ja 1930ndatel isikliku soovi või iha deklaratsioon taandub ja hakkab tekkima tunne, et isiklikud soovid ei juhi maailma, vaid mingid kõrgemad jõud ja printsiibid. "Ja äkki tuli käsk.." heroilist paatost on küll, enam pole tema veri, mis teda suunama hakkab. Religioossus tugevneb, muutub senisest tähtsamaks. Muutused hakkavad silma 1920ndate keskpaiku kirjutatud luuletustes "Hääl varjust";
annaabi.ee 
