tsivilisatsiooni tüüp; riiklik korraldus; ühiskonna arengu tase. Lapse kasvukeskkond on mitmekihiline.Küll on aga teada ,et keskkonnal on kolmesugune mõju inimesele: ülekoormuslik, alakoormuslik või optimaalne. Laps vajab arenguks stimuleerivat ja arendavat keskkonda nii kodus kui lasteaias. Uurijad liigitavad arendava kasvukeskonna vastavalt lapsega tegeleja tüübile järgnevalt: *Ülestimuleeriv keskkond *Hoolitsev keskkond *Nõudlik keskkond *Alastimuleeriv keskkond Eelpool kirjeldatud keskkonnad erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, milline suund on lapsega tegelemisel võetud. Kasvukeskkond määrab käitumismudelid sotsiaalses, emotsionaalses ja vaimses sfääris. On leitud kolme tüüpi perekonnastruktuuri muutusi,mis võivad lastele halvasti mõjuda. *Selliste perekondade arvu kasv, kus mõlemad vanemad töötavad . *Abielulahutuste arvu kasv. *Abieluväliste laste arvu kasv. Kodu on lapse jaoks arengukeskkond. Laste arengu
nähtavas kohas. Reegleid võiks kindlasti vahetevahel ette lugeda ning loomulikult kiita lapsi nende täitmise eest. Positiivsed õpikeskkonnad 1. Millised on tänapäeval probleemid arengukeskkonna visuaalse üle- ja alastimuleerimisega? Kui arengukeskkond on kaootiliselt ülekuhjatud ja ülestimuleeriv, kulutab laps liiga palju energiat ümbritsevaga suhtestumiseks ja visuaalse informatsiooni töötlemiseks, mis on koormav ning väsitav. Alastimuleeriv keskkond aga ei inspireeri last õppima ega mängima. Seal on lihtsalt igav ja külm. Probleem on ka see, et suurosa lastest, kes astuvad algkooli, ei oska suhelda ega kuulata, nagu nende arengujärgule oleks loomulik. Kindlasti on see seotud (ka) ümbritseva keskkonna mõjudega. 2. Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühmaruumi vahel? Üsna sageli võib lasteaedades näha ruume, kus on uhkelt esitletud laste kunstitööd, kus
annaabi.ee 
