selline survestamine võib anada hoopis vastupidise tulemuse. On vanemaid, kes panevad lapsele andekuse olemasolu pahaks ning ei mõista nende õpitahet ja uudishimu. · Tulemuslik on nõudmise ja toetuse oskuslik kombineerimine ja selle kohandamine vastavalt situatsioonile. · Andekate laste puhul on väga oluline, et lapse ja vanema vahel valitseks positiivne ja toetav side sünnist saadik. · Armastagem oma lapi niisugustena, nagu nad on. · Alasooritus on lahknevus võimete ja tulemuste vahel. · Alasoorituse üheks põhjuseks peetakse ootuste ja motiveerimise erinevusi. · Alasooritajate põhitüübid: a) sõltuvad konformistid b) dominantsed konformistid c) sõltuvad mittekonformistid d) dominantsed mittekonformistid · Iga andekas alasooritaja on erinev. · Mitte keegi ei suuda alati ja kõiges olla edukas, kuid pidevad sellisel viisil
Loo lapsele võimalusi kogemuste saamiseks tema huvide ja annete valdkonnas Loo tingimused lomingulisteks tegevusteks. Ole tundlik lapse eelduste suhtes, oska tajuda mida ja millal teha. Taju lapse vajadusi mitmesuguste oskuste õppimise järel ja anna võimalusi nende praktiseerimiseks. Arenda endi (õpetamise)oskusi vanemana. Loo hea perekliima. Paku lapsele tõelist emotsionaalset tuge, aktsepteeri last niisugusena, nagu ta on. Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? Alasooritus on lahknevus võimete ja tulemuste vahel. Alasoorituse üheks põhjuseks peetakse ootuste ja motiveerituse erinevusi. Iga andekas alasooritaja on erinev. Lapsevanemate ja pedagoogide ülesandeks on kriitiliselt analüüsida oma kasvatus- ja õpetamisstiili. Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed Andekate laste arendamiseks ja nende motiveerimiseks on vaja leida sobivaid viise. Aktselereerimine on kõige tõhusam andekate arendamise moodus.
motivatsioonipuudus (Sepp, 2010, 65). Aspergeri sündroomile omaste joontega võivad sarnaned sellised andekusest tulenevad iseärasused nagu väga kitsas erihuvi, suurepärane sündmuste ja faktide mälu, raskused sotsiaalses lävimises, motoorne kohmakus, verbaalne varaküpsuses või kõne voolavus, pidev küsimuste esitamine, ülitundlikkus meeleliste stiimulite või õigluse suhtes (Sepp, 2012b, 8). Küllaltki levinud andekate seas on ka ande maskeerimine ja alasooritus. Ande maskeerimine võib tekkida soovist sarnaneda oma eakaaslastega, samuti vältimaks kaaslaste sildistavat suhtumist (tuupuriks või nohikuks tembeldamine) või muudel põhjustel. Alasooritus võib tuleneda ande maskeerimisest, aga sellel võivad olla ka hoopis teised põhjused. Alasooritust iseloomustab lahknevus lapse võimete (potentsiaali) ja tulemuste (saavutuste) vahel (Reis & McCoachi järgi viidanud Sepp, 2010, 79).
töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, kiired tujumuutused, rahmeldamine · Autistlikud jooned - väga kitsas erihuvi, raskused sotsiaalses lävimises, motoorne kohmakus Võimalikud probleemide valdkonnad. · Intensiivne tundlikkus ja empaatia (ärevus) · Tüdimus · Stress ja ärevus (ei suuda vastata teiste ootustele) · Perfektsionism · Erinev-olemise taju · Alasooritus Abistamine · Individualiseerimise võtted kolme põhiliiki: · Homogeensete klasside, rühmade, koolide moodustamine õpilaste mingi ühise tunnuse või tunnuste rühma alusel · Õpe heterogeensetes klassides ja rühmades, kus õpilaste erinevused on suured · Õppe läbimine individuaalselt erinevas tempos, teistest kiiremini või aeglasemalt Abistamise võimalusi 1 · Varasem kooliminek. Eestis kõige kasutatavam õppe kiirendamise meetod
*Isiklikud arenguplaanid.- Tulemuskokkuleppest lähtuv tuleb ülekanda igapäevasesse töösse. Selleks on üks paremaid tööriistu tööplaani või ka veidi laiema tähendusega isikliku arenguplaani koostamine töötaja, üksuse keskselt. *Tulemuslikkuse (igapäevane) juhtimine-. Juhtide ülesandeks on pidevalt jälgida töötajate, üksuste edenemist tööprotsessis e tulemusteni jõudmises. Oluline on koheselt, kui ilmneb mõni uus tegur, puudujääk, ilmne töötajapoolne alasooritus vms, sekkuda ning vajadusel tuleb siis ka plaane, kokkuleppeid muuta. *Tulemuslikkuse hindamine.- Tulemuslikkust võib hinnata mitmeti. Kõige lihtsam on seda teha eelnevalt määratletud ja kokkulepitud objektiivsete mõõdikute alusel. Tulemuslikkuse hindamise tulemused on hea kokku võtta tulemusvestluse formaadis juhi ja alluva või tippjuhi ja allüksuse juhi vahel. Vaadatakse üle eelneva perioodi tulemuslikkus, tagasisidestatakse
• Pakkuda lapsele tõelist emotsionaalset tuge, aktsepteerida last niisugusena, nagu ta on. Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? Tihti võime koolides kohata olukorda, et andekad lapsed kas ei suuda või ei taha oma võimete kohaselt õppida või neid muul viisil realiseerida. Ala- sooritust (ingl k underachievement) on defineeritud kui lahknevust võime- Alasooritus on te (potentsiaali) ja tulemuste (saavutuse) vahel (Reis & McCoach, 2000). lahknevus võimete ja Suuresti on see ka hinnangu küsimus – hindajaks on kas õpetaja, lapse- tulemuste vahel. vanem või õpilane ise. Alasoorituse põhjuseid on terve hulk. Andekate nõustaja Silvia Rimm (1996) on nimetanud järgmisi: • koolikeskkonnas ilmnevad – mittestimuleeriv, nivelleeriv keskkond; loovuse pärssimine, vääralt rakendatud võistlus, liiga struktureeritud
annaabi.ee 
