kuidas neid lahendada saaks. Ürita vältida liigset tundelisust ning ülearust paatost (vaata ÕS), sest need võivad mõjuda (ja mõjuvadki) piinlikkust tekitavalt. 4. Loogiline lõpp tähendab, et lõpetad oma arutluse kirjandi sisust tulenevalt loogilise järeldusega või üldistusega. Iga lõpetus peab tulenema loogiliselt kirjandi sisust. Töö mustandiga 1. Eeltööna kogutud kirjandi ainestik jagatakse pea- ja alateemadeks või pea- ja alaprobleemideks ning järjestatakse loogiliselt. Tekst koostatakse probleemide kaupa. Probleemi analüüs sisaldab teatud nähtuste olemuse selgitamist, väiteid, nende tõestust, üldistust ja järeldusi. Arutlus ei saa toetuda ainult analüüsile, olulised on näited, definitsioonid, kirjutaja oskus nähtusi rühmitada ja neid millegagi võrrelda. Selline kirjutamine eeldab põhjalikku eeltööd, ratsionaalset mõtlemist ja vajalike
suhtes, kes antud ravimi soovitamisel ei räägi põhjalikult ravimiga seotud ohtudest. Probleemi püstitus Töös kerkisid esile erinevaid eetilised konfliktid ja probleemid (alaprobleemid). Eelkõige tekkisid küsimused, mis olid seotud ravimifirma MSD-ga ja videos küsitletud arstide käitumisega. Põhilisteks küsimusteks oli: Kas tegemist oli siiski meelelahutusliku üritusega ja mitteobjektiivse Nuvaringi ravimireklaamiga; Alaprobleemideks: o Miks toodi välja ainult positiivsed küljed ning miks ei räägitud ohtudest; o Kes võtab vastutuse ravimi soovitamisel (vastutuse ülekandmine arstidele); o Kui eetiline on esmases intervjuus valetamine (ürituse kohta esitati pooltõde); o Miks eirati üldtunnustatud viisakuse reegleid suhtlemisel ajakirjandusega. o Kas olulise informatsiooni edastamisel maskeeringute kasutamine (teema-
Kordamisküsimused uurimismeetodites 1. Uurimistöö probleemi püstitamine, alaprobleemid. Uurimusele tuleb leida juhtmõte. Juhtmõttele vastavalt sõnastatakse ka uurimuse põhiprobleem. Põhiprobleemi analüüsimine ja täpsustamine viib uurimuse osaprobleemideni. Osaprobleeme võib nimetada ka alaprobleemideks. Samas ei pea järgima skeemi mehaaniliselt. Mõnes uurimuses võib olla ainult üks probleem või mitu samal tasemel probleemi, nii et pole arukas teha vahet põhi- ja osaprobleemide vahel. Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna. Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses
Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Probleem on küsimus, mille vastust lahendaja ei tea ja millele vastuse otsimiseks on lahendajal motiiv. Sageli pole probleem ,,nähtav", indiviid peab probleemiks sümptomit. Inimene võib tajuda probleemi kui paratamatust ja sellega kaasneb passiivsus ta ei tea mida teha ega usu, et saab oma tegevusega soovitud muutust saavutada. Kui probleem pole lahendatav, siis enamasti on võimalik probleem lahutada alaprobleemideks, mis on lahendatavad! Sageli ei osata näha probleemi ,,olemust" kuna ei mõelda eesmärkidele Probleemi lahendamiseks tuleb teadvustada positiivse sisuga eesmärk. Probleemi lahendamine: - esita probleem küsimuse vormis; - sõnasta eesmärk (mis on see, millega sa rahul ei ole ja mis on see, millega sa rahul oleksid); - mõtle alternatiivsetele tegevustele, mis sind eesmärgile lähemale viivad; - hinda leitud tegevusi/lahendusi - koosta tegevusplaan
oskuse arengule. Oluline on, et lahendamisega kaasneks õpilastel oma tegevuse teadvustamine ehk metakognitsioon. Viljakaks meetodiks üldise lahendusoskuse arenemisel on ainevaldkonna ülesannete jaotamine üldtüüpideks ja õpilaste treenimine nende äratundmiseks ja kasutamiseks. Lahenduskäikude ja –strateegiate õpetamiseks tuleb enam rõhuda heuristikute kasutama õppimisele. Õpilasi tuleb ühtlasi õpetada määrama ülesane lahenduse otsinguvälja selle jaotamisega alaprobleemideks, leidma analoogiaid tuttavate ülesannetega, liikuma võimalikule lahenduskäigule vastupidises suunas, asendama abstraktseid sümboleid konkreetsete arvudega jne. Heuristiliste oskuste omandamine eeldab pikaajalist tööd. 13. Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad. Aastasadu püsis veendumus, et mõtlemisvõimet arendavad kõige paremini formaalsed õppained, nagu ladina ja kreeka keel ning matemaatika. 19. sajandi lõpus ja 20
Sageli alustatakse kirjeldavast mudelist, mis on koostatud seniste paremate lahenduste alusel, ja hiljem minnakse üle normatiivsele. Probleemi lahendamise efektiivsus sõltub sellest, milline on kognitiivne stiil. See võib oluliselt erineda ka juhul, kui ta on probleemi lahendamise seisukohalt ühtevõrd väärtuslik. On inimesi, kes eelistavad visuaalset kujutust. Sageli on efektiivne probleemi verbaalne analüüs. Tõhus võib olla probleemi struktuuri analüüs. Probleem jagatakse alaprobleemideks, kusjuures pakutakse välja mitu varianti. Neid variante uuritakse ja püütakse lahendada ükshaaval. Psühholoogilised takistused probleemide lahendamisel Probleemi lahendamisel esineb arvukalt takistusi, mis sõltuvad inimese psühholoogilistest iseärasustest. Kognitiivne ergonoomika pakub lahendusi, mis väldivad või minimeerivad tüüpilisi puudusi inimese mõtlemises. Selleks peab kõigepealt neid takistusi teadma.
Reeglina on loovad inimesed tavainimesega võrreldes laiemate huvidega, sõltumatumad ning enam huvitatud filosoofilistest ja abstraktsetest probleemidest. Samas on tähendusrikas asjaolu see, et loovus ja intelligentsus pole omavahel tugevas seoses. See tuleneb asjaolust, et intelligentsuse testid on loodud mõõtma eelkõige konvergentse mõtlemise oskusi. Loova ja kriitilise mõtlemise juhendid n Defineeri probleemid uuesti (kas abstraktsemalt või konkreetsemalt),neid alaprobleemideks jaotades. n Lähene kriitiliselt, ära võta olemasolevaid eeldusi või oletusi passiivselt omaks. n Kasuta analoogiaid. n Mõtle lahknevalt. Näiteks kujuta ülesande lahendamist ette olukorras, kus tavalise (tüüpilise) lahenduskäigu kasutamine on keelatud. Kujuta end teiste inimeste olukordades. n Kasuta heuristikaid. n Katseta erinevaid lahendusi. Neid võib katsetada sõnalisel, matemaatilisel, graafilisel või muul näitlikul viisil
annaabi.ee 
