Mitmekeelne oskussuhtlus
mõistmisüksused) on endiselt olemas enne keelt ja keelest sõltumatult
ning keel on üksnes vahend nendest rääkimiseks, mitte eesmärk
iseeneses.
Vahetu alus on aga Douglas Robinsoni performatiivne lingvistika.
Robinson omistab kõneaktide teooriale keskse tähtsuse ja võrdleb
sellel põhinevat performatiivset lingvistikat, mille kohaselt keele abil
peamiselt tehakse asju, konstatiivsega, kus keele abil asju peamiselt kir-
jeldatakse. Nagu raamatu alapealkirjaski („Speaking and translating
as doing things with words”) öeldud, kasutab Robinson oma mõtete
illustreerimiseks lisaks tavalisele kõnelemisele ka tõlkimist, kusjuures
tõlkimine ei erine sisuliselt muudest kõnelemise liikidest. Ka tõlkija
teeb keele abil asju. See on põhimõtteline erinevus tõlkimise olemuse
varasematest käsitlustest.
Tõlketeadus on oma arengus liikunud üha suurematele üksustele:
sõnalt lause kaudu tekstini, selle funktsioonini ja kohani kultuuris.