Nii saab näiteks seriini tRNA antikoodoniga AGG seonduda nii koodonitele UCU kui ka UCC. Mitmed tRNA molekulid sisaldavad antikoodoni positsioonis, mis paardub koodoni viimases positsioonis oleva nukleotiidiga, lämmastikalust inosiin. Inosiin (nukleotiidse järjestuse esitamisel tähistatakse seda I-ga) on võimeline paarduma nii uratsiili, tsütosiini kui ka adeniiniga. Nii saab alaniini siduv tRNA, millel on antikoodon CGI, paarduda koodonitega GCU, GCC või GCA, mis kõik vastavad alaniinile. Supressormutatsioonid tRNA-s Asendusmutatsioonid valke kodeerivates geenides võivad kodeeriva järjestuse keskele tekitada näiteks translatsiooni stop koodoni. Selliseid mutatsioone nimetatakse nonsens-mutatsioonideks. UAG stop koodoni e. amber koodoni tekitanud mutatsioone kutsutakse ka amber mutatsioonideks. Mutatsioone, mis muudavad koodneid nii, et need need kodeerivad teist aminohapet, nimetatakse missens-mutatsioonideks.
substraadiks alanüül-tRNA süntetaasile. TmRNA ja mRNA ühisosa on mRNA järjestus ja üleminekujärjestus. Kui TmRNA on aminoatsüleetritud alaniiniga, siis tekitab ta kompleksi EF-Tu ja GTP-ga – kolmikkompleks, mis sarnaneb aa-tRNA poolt moodustatava kompleksiga, seondub ribosoomi A-saiti, juhul, kui seal ei ole korrektset tripletset koodonit. Peale Ala-tmRNA seondumist ribosoomiga, toimub EF-Tu-l GTP hüdrolüüs – EF-Tu GDP vabaneb ja kasvav peptiidahel kantakse üle alaniinile. Peale EF- G ja GTP suunatud translokatsiooni satub peptidüül-tmRNA ribosoomi P-saiti ja katkenud mRNA ja deatsüül-tRNa lahkuvad ribosoomist. Nüüd satub ribosoomi dekodeerivasse tsentrisse tmRNA osa, mis asendab mRNA-d ja dekodeerib spetsiifilist järjestust, mis suunab valgu lagundamisele. TmRNA täidab funktsioone: 1) tRNA oma 2) tRNA kui mRNA oma 3) ainult mRNA oma 4) lugemisraam (kodeeriv järjestus), mis lõpeb stoppkoodoniga ja suunab valguahela lõpetamisele
Nii saab näiteks seriini tRNA antikoodoniga AGG seonduda nii koodonitele UCU kui ka UCC. Mitmed tRNA molekulid sisaldavad antikoodoni positsioonis, mis paardub koodoni viimases positsioonis oleva nukleotiidiga, lämmastikalust inosiin. Inosiin (nukleotiidse järjestuse esitamisel tähistatakse seda I-ga) on võimeline paarduma nii uratsiili, tsütosiini kui ka adeniiniga. Nii saab alaniini siduv tRNA, millel on antikoodon CGI, paarduda koodonitega GCU, GCC või GCA, mis kõik vastavad alaniinile. Supressormutatsioonid tRNA-s Asendusmutatsioonid valke kodeerivates geenides võivad kodeeriva järjestuse keskele tekitada näiteks translatsiooni stop koodoni. Selliseid mutatsioone nimetatakse nonsens-mutatsioonideks. UAG stop koodoni e. amber koodoni tekitanud mutatsioone kutsutakse ka amber mutatsioonideks. Mutatsioone, mis muudavad koodneid nii, et need need kodeerivad teist aminohapet, nimetatakse missens-mutatsioonideks.
annaabi.ee 
