Seljaaju on segmentaalse ehitusega, igas seljaaju lülis paikneb üks segment. Enne seljaajju sisenemist on tagumiste juurte koostises moodustis, mida kutsutakse spinaal kambjoniks. Aferentseteks kutsutakse selliseid juhteteid, mis lähevad keskustesse Eferentsed täidesaatvad, nende kaudu saadetud närviimpulss moodustab mingisuguse . Valgeollus ümbritseb hallollust ja koosneb närvijätketest. Närvijätked moodustavad juhteteid, mis laiaslaastus jagunevad ülenevates ja alanevateks juhteteedeks. Paiknevad seljaajus tagumiste juurte vahel ja neid kutsutakse ka tagumisteks sammasteks. Osa ülenevaid juhteteid paiknevad ka külgmistes sammastes. Ülenevate kaudu juhitakse tundlikkust pikiselja aju üles poole. (joonisel rohelisega). Alumistel seljaaju segmentidel juhitakse ülemiste suunas. Alanevad juhteteed kulgevad hallolluse eesmiste juurte vahel, nad moodustavad eesmisi sambaid, osa alanevaid juhteteid on külgmistes sammastes. (Lad: destsendeeruvad juhteteed).
Sõltuvalt impulsside juhtimise suunast eristatakse perifeeriast seljaajju sisenevaid, sensoorseid impulsse kandvaid, ülenevaid e astsendeeruvaid, ja kõrgematelt ajuosadelt pärinevaid enamasti motoorseid impulsse kandvaid, alanevaid e desendeeruvaid juhteteid. Olilisemad ülenevad juhteteed on seljaaju-piklikaju, seljaaju- talamuse ja seljaaju-väikeaju kulglad, mis juhivad peaaju erinevatesse osadesse sensoorset infot naha ning lihaste puute-, valu- ja termosensoreilt. Tähtsamateks alanevateks juhteteedeks on püramiidsüsteem ja mittepüramiidsüsteem. Püramiidsüsteemi mood suurajukoore pretsentraalkääru motoorse ala suurte püramiidrakkude jätked, mis läbivad sisekihnu, laskuvad alla ajutüve ventraalses osas, ristuvad pklikaju piirkonnas ning jõuavad alaneva külgmise ja kõhtmise suurajukoore-seljaaju kulglana seljaaju eesarvede motoneuroniteni, mille kason innerveerib skeletilihast. Püramiidsüsteemi kaudu juhitakse meie tahtlikke liigutusi
28. Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. Kesknärvisüsteem koosneb neuronitest ja neid toetavatest gliiarakkudest. Perigeerias asuvate sensorite ja efektoritega on KNS seostatud aferentsete (sensoorsete) ja eferentsete (motoorsete ja sekretoorsete) närvikiudude kaudu. Neuronite kehad moodustavad kogumeid tuumad, neid ühendavad aksonite poolt moodustatud närvikiudude kimbud juhteteed e traktid e kulglad. Juhteteed jaotatakse alanevateks (kannavad sensoorset infot) ja ülenevateks (kannavad eferentseid signaale). Üks osa närvirakke võib sekreteerida neurohormoone. Inimese aju funktsioonid on piirkonniti erinevad. Mingi talitluse funktsioneerimisest ja juhtimisest osa võtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, sinna jõuab info, seda analüüsitakse, võetakse vastu otsus, saadetakse see efektorneuronitele ja sealt täidesaatvatele elundiele
jäseme ja kehatüve lihased. 28. Ajufunktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. Kesknärvisüsteem koosneb neuronitest ja neid toetavatest gliiarakkudest. Perigeerias asuvate sensorite ja efektoritega on KNS seostatud aferentsete (sensoorsete) ja eferentsete (motoorsete ja sekretoorsete) närvikiudude kaudu. Neuronite kehad moodustavad kogumeid – tuumad, neid ühendavad aksonite poolt moodustatud närvikiudude kimbud – juhteteed e traktid e kulglad. Juhteteed jaotatakse alanevateks (kannavad sensoorset infot) ja ülenevateks (kannavad eferentseid signaale). Üks osa närvirakke võib sekreteerida neurohormoone. Inimese aju funktsioonid on piirkonniti erinevad. Mingi talitluse funktsioneerimisest ja juhtimisest osa võtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, sinna jõuab info, seda analüüsitakse, võetakse vastu otsus, saadetakse see efektorneuronitele ja sealt täidesaatvatele elundiele.
annaabi.ee 
