teadvusesse ja pärib russilt miks ta siis kalale ei lähe, kui too vastab, et ei saa minna enne kui Jevdokia on oma vörgud ülespannud sattub Ekke järjekortselt viivesse. Tuletab meelde, et Jevdokia on enamvähem kohalik pealik kuna tema omab kõike aurikust iga viimse maatükkini külas ja selle übruses, ta on pikk ja laia puusaline naine kelle on mõis ja teenrid lausa. On saanud traditsiooniks, et enne kui tema tööd ei alusta, ei tohi keegi kalale minna, sest alandlikule prouale tehtakse kõik teed ees vabaks ja kummardatakse aupaklikult tere kui too möödub. Jevdokial on aga ise üsna ükskõik kõigest ja ta suht laisalt ütleb tervist vastu, ta leiab selle alandlikuse ja abituse vastikuna ja on pettunud, et ta rahvas nii primitiivne ja labane on. Väheteatud on aga see, et Jevdokia pärineb Eestist tegelt ja kui oli noor siis tihti öö varjus sõudis teise poole järve Eestise kuid nüüd on ta vananenud ja lausa kolm nädalat haigevoodis olnud
autori signatuurmotiiviks. Vaikelud hommikueinete (v�i suupistete) teemal annavad kunstiloolastele inspireerivat ainest nende s�gavamal lahtim�testamisel. M�neti on need nagu s�natud lood, mille s�mboolika ajendas tollast inimest vaikuses m�tisklema ja oma v��rtustes korda looma. Laurens Craeni nat��rmordi mitmed motiivid on t�lgendatavad kristliku �petuse ideoloogia valguses. Vein ja leib on osaduseks armulaua sakramendist, viidates alandlikule t�nulikkusele. Heeringas s�mboliseerib paastu, ploomid aga kristlase hinge p��semist p�rast maist surma. P�hkel m�rgib Lunastaja Jeesuse kahetist olemust � jumalikku ja inimlikku, samas austrid ja krevetid meenutavad inimlikke patte, viinamarjakobar aga Kristuse verd ja tema lunastusohvrit. ******* Marcellus Coffermans oli Madalmaade kunstnik, kes maalis peamiselt v�ikesi kabinetmaale ja religioosse s�eega teoseid. Ta elas ja t��tas Antwerpenis 16.
annaabi.ee 
