Tõde ja Õigus II Terve tekst
nõnda:
,,Midagi tuleb tingimata. Inimene ei saa muidu, temal peab ikka midagi olema. Tema on
niisugune loom, et otsib tröösti. Teised loomad elavad muidu, aga tema ei ela. Kui mõelda ainult
seda röövlit seal ristisambas Jeesuse kõrval, siis tõusevad kõik ihukarvad korraga püsti.
Vähemalt minul! Röövib kogu eluaeg, tapab inimesi, aga ise muidu surra ei oska, kui otsib
tröösti, tahab taeva. Oled sa midagi hullemat ja rumalamat kuulnud? Oskad sa midagi
alandavamat inimese kohta välja mõelda? Mina mitte. Sellest sa näed, kui vilets on inimene ja
kui väga on tarvis üliinimest. Sest kui oled eland röövlina, siis sure ka röövlina -- nõnda on kord
ja kohus. Aga mitte nõnda, et teisi surmad, aga kui omal surm silma ees, siis kohe pirr lahti. Ühe
sõnaga -- laske lapsukesed jne. Memm, mitte inimene! Ptüi!"
Miilinõmm sülitas kõigest südamest, nii väga põlgas ta sel silmapilgul inimest ja ihkas üliinimest.