tema mõtted, mis liiguvad mõrva suunas? Kui ta näeb vägistatud tütarlast, keda ootab ilmselt prostituudi elu või on igal tänaval näha kõrtsidest väljuvaid alkohooolikuid, siis kas sellised mõtted pole mitte loogilised? Nähes selliseid alandatuid ja solvatuid, nähes väga paljusid kurbade saatustega inimesi ning võrreldes neid ühe täi, ühe ahne vana liigkasuvõtjaga, võib ju kergesti tekkida kiusatus võtta kõik sellelt täilt ja anda vaestele ning alandatutele. Kuid kas Raskolnikovi puhul oli tegu aitamisega või sünnitas Peterburi egoisti, kes sooritas mõrva, et iseendale midagi tõestada? Raskolnikov jagas inimesed harilikeks ja haruldasteks. Kogu oma teooriast rääkides pidas ta end ilmselgelt haruldaseks või vähemalt tahtis end selliseks pidada. Haruldane oli purustaja, kellel oli idee nimel õigus kurja teha ja üle seaduse astuda. Selline mõtlemine on silmnähtavalt egoistlik ja ebainimlik. Raskolnikovi egoismi tõestab
Adsoni mälestusfondi auhinna aastal 1983 ja Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhinna aastal 1987. Luulekogu ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" Luulekogu ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" on välja antud aastal 1971 Torontos. See luulekogu on eesti keelne, kirjutatud vabavärsis. Luuletustes kasutab Ilona Laaman tihti inglise keelt. Luule on väliselt diskreetne ja vaatlev, ent tunneb kaasa kannatavatele, ahistatutele, alistatutele ja alandatutele: Ühele vaimuhaigele (1963) Sa ei ole surnud, sa magad ja magades näed und: sa oled puu, mil kasvand tiivad, sa oled lind, kel kasvand juured. Rahvas vahib nagu kahepäist vasikat. Ja kui viimsel kohtupäeval
annaabi.ee 
