ning tehingute arvud kahanesid. Müügipakkumiste arv on stabiliseerunud ega kasva enam nädalatega mitmeid protsente. Vaatamata turu rahunemisele toimub jätkuvalt tehinguid ning täielikust seisakust rääkida ei saa. Korterite müügihinnad on langenud aasta jooksul 10-20%. Kõige suurema ,,tule alla" on sattunud uusarendused, kus paljud korterid on veel müümata ning seniste hindade juures ka ostuhuvi väike. Seega on oodata ka edaspidi uusarendustes hindade alandamisi, kas siis selleks, et müüa ära viimased järelejäänud vabad korterid majas või et üldse müügiga alustada. Eesti ostjad on väga hinnatundlikud ning seda on näha sellest, et hea asukohaga uusarendustes, kus hindu on langetanud, on ka kortereid seejärel rohkem ära müüdud. Kui ka edaspidi on oodata korterite müügihindade alandusi suurusjärgus ca 10%, siis tehinguhindades nii suurt langust enam ei tohiks tulla. Elamute ja kruntide turul toimub samuti vähem tehinguid. Kõige
haeckeli toime vähile. Haiguste ja parasiitide esinemisele ja nende fikseerimisele tuleb igal juhul tähelepanu pöörata. Jõevähi varusid kahjustavad vähivaenlased, kellest ohtlikumad on mink ja saarmas. Veel toituvad vähist kalad (eeskätt angerjas), röövtoidulised putukad (ujurid ja kiilivastsed) ning ka linnud. Jõevähi elupaikadele mõjuvad negatiivselt keskkonnasäästmatud maaparandustööd, mis toovad kaasa looduslike vooluvete õgvendamist, setete koormust, veekogude veetaseme alandamisi jne. Vähivarusid kahandavad loomulikult ka röövpüüdjad. Eriti suur on oht väiksemate vooluveekogude puhul, kust vähki on lihtne käsitsi ära korjata. Vähivarude taastamise ja suurendamise abinõudeks on jõevähi asustamine ning vajadusel ka veekogude korrastamistööd. 3. Metoodika 3.1 Seireprogrammi eesmärk Jõevähi seire eesmärgiks on saada pidevat informatsiooni vähipopulatsioonide seisundi kohta erinevates Eesti piirkondades
15 suuda. Kui kodukahjustusega inimene proovib esimest korda alkoholi tekitab see temas tunde, et ta kõlbab siia maailma ning teda armastatakse. See on illusioon millest ei taheta loobuda. Tema jaoks on halb enesetunne pidev ja see moodustab elu põhilise tunde ehki ta ise ei oska seda eritleda. Viin on muutunud ainsaks meeldivaks ravimiks. Alkoholism on täis salakavalaid valesid ja pettusi, silmakirjalikkust, armastuse näitlemist ja erinevaid alandamisi. Karskeks hakanud alkohoolik ei igatse viina kui sellist, ta võib istuda täiesti rahulikult sõbra pool kus tema ümber on vaid viina-ja veinipudelid. Alkohoolikud lausuvad ise sellised sõnad: „ Ükskord alkohoolik, alati alkohoolik!“ See on tegelikult haigus, mille küüsis olnud inimene ei saa mitte kunagi terveks. Ongi vaid võimalused kas juua või mitte juua, vahepealset võimalust mõõdukalt võtta ei eksisteeri. Alkohooliku suurim vaenlane on üksindus,
annaabi.ee 
