22. Tegevusdiagrammi notatsioon: tegevuse seisund, mis tähistab töövoo sammu teostamist siire, mis näitab, milline tegevuse seisund järgneb millisele käivitatakse tegevuse lõppemisega, mida tegevuse seisund esitab otsustuspunkt, mille järgi tegevuse lõpetamisel kontrollitakse, milline siire alternatiivsetest siiretest järgneb sünkroniseerimisjooned, millega saab näidata paralleelseid alamvoogusid 23. Reeglid ja põhimõtted tegevusdiagrammi joonistamisel: Protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega – sõnumi laekumine sellele reageerimiseks – protsessi esimese tegevuse tegemiseks protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu) protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt) protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist
siire (näitab milline tegevus järgneb millisele) 4. otsustuspunkt (decision point) - tingimuste kontroll ja otsustamine, milline siire alternatiivsetest siiretest järgneb 5. protsessi käivitust tähistav sündmus (sõnum), mis on sisendiks protsessi esimesele tegevusele 6. protsessi lõppu tähistav sündmus (seisund) tähistab välisele tegutsejale väärtuse üleandmist või protsessi katkemist 7. sünkroniseerimisjoon (syncronising line) võimaldab tähistada paralleelseid alamvoogusid 8. - protsessi käigus manipuleeritava (menetletava) objekti seisund, mille see tegevuse teostuse tulemusena saab Reeglid ja põhimõtted tegevusdiagrammi joonistamisel · protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega sõnumi laekumine sellele reageerimiseks protsessi esimese tegevuse tegemiseks · protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu)
annaabi.ee 
