kuid revolutsiooni lõppedes oli see osakaal kordades vähenenud. Põhjuseks oli kiriku maade võõrandamine, mitmete kiriku ühiskondlike funktsioonide äravõtmine ning kloostrite sulgemine. Lisaks neile määratud kindlale palgale pidid nad vande andma uuele korrale, pärast konstitutsiooni vastu võtmist põhiseadusele, mis tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise. Enamik piiskoppe keeldus vande andmisest ning nendega liitus umbes pool alamvaimulikest. Teine osa andis vande ning suhtus revolutsiooni ja ümberkorraldustesse lojaalselt. Mõningad aga loobusid kirikuteenistusest üldse ning hakkasid tegelema revolutsiooniliste tegevustega. Alguse sai ka dekristianiseerimine, mis kujutas endast usu väljajuurimist. Kõigepealt püüti luua ülemaalist moraali kultust, mille korralduseks anti maha võtta ja hävitada religioossed sümbolid. Bastille' vallutamine 14. juulil 1789 algatas massiliikumise, mis oli suunatud lihtinimeste
ristisõjad pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu ja tugeva poliitilise mõju Vahemere idaosas. Nende silmaring laienes, Euroopasse levisid idamaade tavad ja ideed, eurooplased puutusid kokku muistsete kreeka autorite teostega. Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid (nt. Tripolise, Antiookia, Väike- Armeenia, Edessa ja Küprose) Inglismaa esinduskogu rajati 1265. a., koosnes suurfeodaalidest, kõrgvaimulikest, väikerüütlitest, alamvaimulikest ja linnade esindejatest. Ülesandeks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. Prantsusmaa esinduskogu rajati 1302. a., koosnes vaimulikest, aadlikest ja linlastest. Ülesandeks oli anda nõu maksude kehtestamise osas. Esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS (keskaegsed linnad)
annaabi.ee 
