Eesti keskaeg
Seega, usuelu ja misjonitöö langes maarahva seas. 16sajandil ilmuvad taas panustega matused.
Lihtrahva religioonitunnetus oli maagiline ja katolik usk toimib sellega paremini. Ülemkihid võtsid
kiiresti omaks uued tõekspidamised. Ordumeistrid tõlkisid/lasid tõlkida katekismusi jne.
Teravaks läheb olukord alles 16saj lõpus ja 17saj alguses (30-aastane sõda nt).
Luterlusega seotud ka kirjasõna areng. Tõlgiti katekismus eesti keelde (Wanradt-Koell, oe=oo
alamsaksas). See keelati ära, vastuolu Tallinna raega.
Luther nõudis kooli edendamist. 1552 Tallinna vaeste koolilaste institutsioon.
Kindlasti reformatsioon edendas vaimset kultuuri. Aga reformatsiooni murrangulisus on siinmaal
ületähtsustatud. Sarnased arengud ka varem: kohalikud kirikud emantsipeerunud paavstist jne.
Usuküsimus jäi üsna tähtsusetuks.
annaabi.ee 
