Seda mitte ainult oma majanduse ja rahva, vaid ka oma rahvusliku uhkuse pihta, mille tõttu kujunes rahvuslik uhkus Saksamaal üsna hellaks teemaks. Seepärast kujuneski Hitleri eesjuhtimisel natsipartei põhieesmärgiks taastada Saksamaa kunagine hiilgusaeg ning saavutada täielik sakslaste domineerivus. Hitler teadis, mis valmistas inimestele pahameelt ja oskas seda oma partei jaoks ära kasutada. Nõnda sündis Hitleri algatatud Aaria rassi ideoloogia, mille kohaselt peeti juute ja mustlasi alamrassideks ning „puhtatõulisi“ sakslasi ülemrassiks. Taoline ideoloogia hakkas Saksamaal üpriski kiiresti populaarsust koguma ning üsna pea saigi natsiparteist valitsev partei. Olukorra muutis veel hullemaks asjaolu, et 1935. aasta parlamendihoone põlengu tõttu kuulutati Saksamaal välja üheparteisüsteem ning natsidest olid saanud sakslaste ainuvalitsejad. Et kaitsta uut rassilise puhtuse maailmavaadet, moodustas natsipartei peale
Seega võttis riigivõim endale õiguse sekkuda inimeste eraellu. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Natside propaganda väitis, et kõik tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad on juutide meelevallas ja et nad sepitsevad kommunistidega vandenõud ja tahavad Saksamaa võõrriikidele maha müüa. 1935. jõustus mitu seadust, mis piirasid juutide poliitilisi-ja kodanikuõigusi. Suur osa saksa juutidest oli sunnitud riigist lahkuma. Need, kes seda ei jõudnud saadeti surmalaagritesse. Alamrassideks peeti ka mustlasi ja slaavlasi. Julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused pidid nt. Üles ustavust juhile. Peale pruunsärklastelt relvade äravõtmist, muutus hirmuvalitsuse tugisambaks SS. Algselt oli see Hitleri ihukaitsevägi, mida juhtis H.Himmler. SS-le allutati riiklik salapolitsei Gestapo. Selle kõrval jälgis korda ka riiklik politsei, mis ei allunud otseselt natside parteile. Majanduse riiklik reguleerimine Natsid tulid võimule majanduskriisi ajal
sekkuda eraellu. Juutide kiusamine sai poliitika ametlikuks osaks. Natside propaganda väitis, et juutide käes on pangad, kaubandus ning muud tähtsad ühiskonna valdkonnad. Juute süüdistati, et nad sepitsesid kommunistidega vandenõu ning soovivad Saksamaa võõrriikidele maha müüa. 1935. aastal jõustus mitu seadust, millega piirati juutide poliitilisi ning kodanikuõigusi. Palju juute lahkus Saksamaalt. Need, kes ei jõudnud seda teha saadeti surmalaagrisse. Alamrassideks olid ka mustlased ja slaavlased. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ning relvastatud rühmitused. Need pidid näitama täieliku ustavust. Ebapiisav ustavus saigi saatuslikuks rünnakurühmituse juhtidele: nad tapeti. Kui pruunsärkidelt oli relvad ära võetud, muutus Saksamaa hirmuvalitsemise tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon SS. Algselt oli SS Hitleri ihukaitsjad, mida juhtis H. Himmler. 1945
Natsid lubasid: 1. töölistele palga tõstmist ja tööpuuduse likvideerimist. 2. talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. 3. Sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist 4. suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi. 5. Likvideerida Versailles'i rahu (maha Versailles'i kütked) 6. Taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, mistõttu sakslastel olevat ka suuremad õigused. Alamrassideks peeti juute, mustlasi ja venelasi, nad tuli hävitada, nende maa okupeerida, kuna sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. 7. hävitada kommunistid 8. hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus. 1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige ena hääli. Selgus, et parlamendi saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu võtmiseks täiesti ebasoodne, mistõttu pidevalt tekkis pati seis ning ta saadeti laiali
annaabi.ee 
