Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
Asehalduskorra ajal kehtestati Baltikumis järk-järgult 1756. aasta üleriigiline
rahvakoolikorraldus, mis nägi ette igasse kubermangulinna neljaklassilise pearahvakooli
ja igasse maakonnalinna kaheklassilise alamrahvakooli asutamist. Pearahvakoolide
õppekavas oli olulisel kohal vene keele, Vene ajaloo ja Venemaa geograafia õpetamine.
Suurendati matemaatika õpetamist.
Teised linnades tegutsenud koolid nimetati alamrahvakoolideks. Väljaspool
maakonnakeskusi olid alamrahvakoolid veel Põltsamaal ja Lihulas.
Alamrahvakooolidena tegutsesid tütarlastekoolid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Ainus
vene õppekeelega alamrahvakool asutati Narvas. Tallinnas jätkasid ka asehalduskorra
ajal tegevust toomkool ja akadeemiline gümnaasium.
Üleriigilise koolivõrguga jäid siinsed linnakoolid seotuks ka pärast asehalduskorra
kaotamist. Põhjalikumad ümberkorraldused leidsid aset juba 19. sajandi alguses