EESTI KULTUURI TEKKE- JA OLEMISEELDUSED NING TINGIMUSED
Eesti
talupojast said seega vabad mehed.
18. sajandil hakkasid kogu Euroopas levima valgustusaja ideed, Venemaal langeb see kokku
Katariina II valitsusajaga. Vene linnaseadus nägi ette, et koole pidi olema kubermangu kõikides
linnades ja suuremates alevikkudes. Leidus kaheklassilisi (alamrahvakoolid) ja neljaklassilisi
(pea-rahvakoolid) koole. Pea-rahvakooli neljas klass lõi eeldusi edasiõpimiseks gümnaasiumis.
Tallinna Gümnaasium oli endiselt viie-klassiline kõrgema taseme kool. Alamrahvakoole leidus
pea kõigis linnades (peale Kuressaare).
Statistilisi andmeid on lugemisoskuse kohta 18. sajandil vähe. Arvatakse, et lugeda oskas sel ajal
umbes 30 40% meestest ja umbes 15% naistest.
1802. aastal avasti uuesti ka Tartu Ülikool, mis alustad tööd nelja teaduskonnaga arsti-, õigus-.
usu- ja filosoofiateaduskond. Ülikool ja selle väljaehitamise periood tõi Tartusse ka palju uus
elanikke.
Kõige sügavam perioodiliselt ilmuv eestikeelne väljaanne on 18. sajandil kalender