Jõutrafo
Sekundaarmähise klemmidel tekib seejuures pinge U2.
Pingekõrgendustrafodes U2 > U1, pingemadaldustrafodes aga U2 > U1.
Valemeist 1.1 ja 1.2 järeldub, et elektromotoorjõud e1 ja e2 võivad teineteisest erineda mähiste
erinevate keerdude arvu tõttu. Seepärast võib, kasutades mähiseid vajaliku keerdude arvude
suhtega, valmistada trafo mistahes pingetele.
Trafo mähist, mis on ühendatud kõrgemapingelise võrguga, nimetatakse ülempingemähiseks;
alampingelise võrguga ühendatud mähist aga nimetatakse alampingemähiseks.
Trafodel on pööratavuse omadus. Sama trafot võib kasutada nii pingekõrgendus- kui ka
pingemadaldustrafona. Kuid tavaliselt on trafol kindel ülesanne; ta on kas pinget kõrgendav või
pinget madaldav.
Trafo konstruktsioon
Magnetjuhtme konstruktsioonilt eristatakse kolm tüüpi trafosid: südamik-, mantel- ja
mantelsüdamiktrafod. Kõige enam on levinud südamiktüüpi trafod.(joon.1.3)
annaabi.ee 
