o Litoraal merede ja ka järvede ökoloogiline sügavusvöönd. Hõlmab ranniku- või kaldapiirkonda, kus kasvab põhjataimestik. Tingimused muutlikud, elustik väga mitmekesine. Bioproduktsioon on kõrge. Meredes vastab mandrilabale ehk selfile. Supralitpraal pritsmete vöönd; Eulitoraal loodete vöönd, tõusuvee ülempiirist mõõnavee alampiirini; Sublitoral mõõnavee alampiirist kuni taimestiku leviku alampiirini. o Batüaal - iseloomustab vee aeglane liikumine, veetemperatuuri aeglased muutused. Ei ole peaaegu üldse valgust, seega puuduvad ka taimed. Batüaali fauna on suhteliselt liigirikas, kuid isenditevaene ning koosneb peamiselt selgrootutest ja kaladest. Läänemeres batüaali ei esine. o Abüssal iseloomulik on ülisuur rõhk, temperatuur püsivalt 0-2kraadi,
EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks
Mandrijalam- mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Üldiselt lainjas Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik- tasane ala ookeani põhjas.( ookeanipõhi) Bentaal- veekogu põhi organismide elukeskkonnana Litoraal- ookeani, mere, järvede ja teiste veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Kasvab üldiselt põhjataimestik Sublitoraal- maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Algab mõõnavee alampiirist kuni ulatub 200 m sügavusele Batüaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa Abüssaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd. 2000-6000 meetrit Hädal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, mis asub sügavamal kui 6000 meetrit( Tegemist on siis üldiselt süvikutega) Meri- maailmamere osa, mida eraldavad mandrid, saared, kõrgendikud Sisemeri- meri, mis on 1 või mitme väina kaudu ühenduses ookeaniga või teise merega
mandrijalami vahel see on suhteliselt järsk mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere osa abüssaalne tasandik on tasane ala ookeani põhjas bentaal on veekogude põhi organismide elukeskkonnana litoraal on veekogu ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmab rannikupiirkonda kus kasvab põhjataimestik sublitoraal maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, algab mõõnavee alampiirist, tavaliselt lõppeb selfiga batüaal maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, 200-1000m abüssaal - maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, 2000-6000m hadaal üle 6000m, enamasti süvikud Merede tüübid Meri on maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral saared, mandrid jne ning mille hüdroloogiline reziim erineb ookeani omast
See hõlmab veekogu põhjapinna, põhjasetete ülakihid ja põhjalähedase vee litoraal – ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, kitsamalt hõlmab rannikupiirkonna (kaldapiirkonna), kus kasvab fütobentos e. põhjataimestik. Litoraaline käsitletakse ka merepõhja šelfil sublitoraal – maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Sublitoraal algab mõõnavee alampiirist ja ulatub kuni 200 m sügavusele, ühtudes enamasti šelfi lõppemisega batüaal – maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa. See asub merepõhja sügavusel 200-1000 (3000) m abüssaal – maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, mis asub 2000-6000 m sügavusel ookeani pinnast handaal – sügavamal kui 6000 m asuv ookeani ökoloogiline sügavusvöönd. Enamasti on siis tegemist süvikutega
levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mändvetikalised. Plankton. Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia echinulata õitsemine. Vetikate hulgas leidub palju haruldusi liike. Jõed Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe
annaabi.ee 
