Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "alamperekonda" leiti 9 faili

13
docx

Vaarikas

E ESTI VABARIIK R ÄPINA AIANDUSKOOL V AARIKAS ISESEISEV TÖÖ K OOSTAS: LEA VARTSUN 1AK2 R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul...

Aiandus - Kutsekool
89 allalaadimist
12
doc

Dendroloogia eksami piletid

) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8...

Dendroloogia - Eesti Maaülikool
114 allalaadimist
4
docx

Nimetu

Rakvere Eragümnaasium XII klass Aleksander Pihlak MÜRGISEENED EESTIS Referaat Juhendaja: Malle lepp Rakvere 2012 SISUKORD 2 SURMAVALT MÜRGISED SEENED Valge kärbseseen - Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu ku...

-
7 allalaadimist
15
doc

Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias

Eesti Maaülikool Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Kuido Kiudorv Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias Referaat aines "Bioloogiline mitmekesisus" Juhendaja: prof. Tiiu Kull Tartu...

Bioloogia -
3 allalaadimist
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commuta...

Ilutaimede kasutamine - Eesti Maaülikool
48 allalaadimist
86
docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

Teaduslike nimede loomisel või ümberseadmisel tuleb veidi ladina grammatikat tunda. Nad peavad olema vormilt ladinapärased. Alamliigi puhul lisandub ka tolle epiteet, nimi saab kolmeosaliseks. Näiteks peipsi tint (meritindi alamliik) on Osmerus eperlanus spirinchus. Kui tahetakse märkida liigi kuulumist alamperekonda , lisatakse tolle nimi perekonnanime järele sulgudes, näiteks Gammarus (Rivulogammarus) lacustris (järvekirpvähk). 13. Liigi teadusliku nime kuju koos alamperekonna nimetamisega. Kui tahetakse märkida liigi kuulumist alamperekonda, lisatakse tolle nimi perekonnanime järele sulgudes, näiteks Gammarus (Rivulogammarus) lacustris (järvekirpvähk). 14. Liigiepiteedi moodustamise põhireeglid. Isikunimest tuletatud liigiepiteet pann...

Biosüstemaatika alused - Tartu Ülikool
22 allalaadimist
94
docx

Rakubioloogia II

DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilise...

Rakubioloogia - Tartu Ülikool
4 allalaadimist
50
pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 ­ 2012 © Ivar Sibul 2007 ­ 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKU...

Dendrofüsioloogia - Eesti Maaülikool
17 allalaadimist
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

  Pajud,  tänu  meesisaldusele,  on  tähtsad  mesinduses,  eriti  seetõttu,  et  õitsevad  varakevadel. Pajud  on  levinud  kõikides  maailmajagudel,  välja  arvatud  Austraalia.  Perekonda  kuulub  üle  300  liigi,  neile  lisanduvad  hübriidid.  Puukujulisi  pajuliike  nimetatakse  remmelgateks.  Eestis  kasvavad  21  pajuliiki on jagatud 3 alamperekonda ja 12 sektsiooni.    Alusmetsa liigid  Harilik pihlakas ​(Sorbus aucuparia)  10-15  m  kõrge  puu,  harva  põõsakujuline.  Tüve  koor  sile,  vanemas  eas  rõmeline  korp.  Lehed  paaritusulgjad,  lehekesi  11-15  3-8  cm  pikad,  1-2  cm  laiad.  Õitseb  mais-juunis.  Õied  valged  tihedates  kännastes  läbimõõduga  5-10  cm.  Viljad  oranzikaspunased,  kerajad,  valmivad  sept.  P...

Eesti metsad - Eesti Maaülikool
1 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun